WiFi-internet toob kliente juurde

Wilde Iiri pubi ja kohvik Tartus oli üks esimesi teenindusettevõtteid Eestis, mis avas oma külalistele WiFi ehk traadita interneti. Pakutava internetiühenduse hind sisaldub muude teenuste hinnas, eraldi lisatasu selle kasutamise eest ei nõuta. Tähtsaks peetakse vaid rohke külastajaskonna rahulolu. Nüüd, WiFi avamisest pea aasta hiljem, on ettevõtte juhil Rain Eendral põhjust rõõmu tunda, sest Wilde on tänu uuenduslikule WiFi-sammule tuntud Tartu kesklinnas sobiva ärikohtumiste korraldamise kohana. Sel moel on pubi ja kohvik Wilde kujundanud omale uue püsikülastajaskonna. Eestis on WiFi levinud kokku kümmekonnas pubis ja kohvikus.

Ka Lõuna-Eesti juhtiv kaubanduskeskus rakendab nagu USA lääneranniku supermarketid uut kommunikatsioonitehnoloogiat WiFit. Lõunakeskus oli esimene jaemüügiettevõte Eestis, mis paikneb terviklikult WiFi levialas. Ka vast valminud Sotka ja PcMarketi kõrvalhoonesse installeeriti WiFi-interneti saatja. Klientiderohke kaubanduskeskus annab võimaluse eksperimenteerida WiFi-tehnoloogial põhinevate rakendustega vahetu tarbijaskonna toel. Tallinnas sellise mastaabi ja WiFi leviga kaetud kaubanduskeskuse projekt veel puudub, kuid Pärnu Port Artur on juba tartlaste eeskuju järgimas.

Euroopas puuduvad sarnased uue kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise näited samuti, idee ja teostus pärinevad USAst California osariigist. USAst alguse saanud kaubanduskett Deli 24 on WiFi-saatjad paigaldanud ka Tallinna kahte kauplus-buffet? tüüpi teenindusasutusse. USAs nimetatakse neid kohvipoodideks, meil on sellised urbanistliku elulaadi koostisosad veel uudiseks.

Nagu ütleb ettevõtte juht Indrek Ilves, on nende eesmärgiks pakkuda kontoritöötajatele kiiresti kõik esmatarvilikud kaubad: värsked ajalehed, tassi teed või kohvi ja kiire kokkusaamise võimalust, ehk kujundamisel on uut tüüpi teeninduskeskkond. Kohvipoodide kliendid veedavad seal lõunatunni või saavad kokku tuttava inimesega väljaspool oma otsest töökohta. Osutatavate teenuste hinnas sisalduv internetiühendus on külalistele mugav lisaväärtus, sest selle abil saab kohvipoes teostada kõik vajalikud toimingud.

Ka sõiduautode müügi- ja teenindusfirmad Esma Auto ning Mercedes-Benzi Autokeskus on avanud klientidele WiFi-internetiühenduse. Üldjuhul peab auto kasutaja katkestama autoteeninduses oma igapäevatöö ja istuma tunde autosalongis. Kuid kaasasoleva arvuti abiga saab autosalongi diivanil istudes teostada kõik internetipõhised toimingud, virtuaalse privaatvõrgu VPNi kaasabil töötada isegi oma firma vahetus töökohavõrgus. Sarnane areng on ees ootamas kõiki teenindusasutusi, kus klienti ootama sunnitakse. Ning määravaks saab siinkohal tarbija valik.

Võib ennustada, et haritud arvutiomanik siseneb just WiFi-kleebisega tähistatud teenindusasutustesse. Ja peagi on tal valida sadade erinevate teenindusasutuste vahel. Ka firmaomanikud on rahul, sest investeeringu tootlikkus on kõrge. WiFi saatja paigaldamise kulutuse (ca 5000 krooni) teenib kiiresti tagasi suurenenud külastajate arvu tõttu. Samuti moodustavad arvutit ja telefoni omavad kliendid jõukama ehk ostujõulisema osa klientuurist. Näiteid interneti saamisest teenindussfääri lahutamatuks osaks leidub Eestis kümneid. Firmajuhtidel ja kaupmeestel on aeg enesele teadvustada, et alanud kümnendil hakkab internet meid ümbritsema kõikjal, kus me ta abi vajame, varieerub vaid ühenduse kiirus. Näitena võiks tuua kogu Eestit katva GPRS-side, mis põhineb mobiilsideoperaatoritel, ja traadita interneti WiFi, mille kasutuskohtade arv suureneb pidevalt. Tegemist on uue, multifunktsionaalse ja interaktiivse meediumiga, mis kiirendab äritegevust. Esialgu kaetakse kaubanduskeskused ja linnade südamed, see tähendab, et eelkõige rahvarikkamad kohad.

Eelnevalt käsitlesin traadita interneti levimist ühiskondliku teeninduskultuuri osana. Paralleelselt areneb kiiresti IT-firmade tasuline WiFi võrgustik. Tasulise võrgu eelisteks on, et teenus on garanteeritud ja kvaliteet kindel. Hetkel EMT ja Eesti Telefoni küsitav 495kroonine kuupilet seab uue teenuse masskasutusse jõudmise kahjuks küsimärgi alla. USA praktikas on riiki hõlmava WiFi-võrgu kommertskasutamise hind veidi madalam kodusest püsiühendusest. Eesti koduste püsiühenduste hinnad algavad 195 kroonist ja lõpevad 1000 krooni juures. Ilmselt saab arengutrendiks koduse ADSLi, GPRSi ja WiFi kuukaardi ühine soodsam turustamine telekommunikatsiooni firma poolt.

Kuid mitmed riigid on avanud WiFi oma suurlinnades ühiskondlikuks kasutamiseks tasuta. Tulevikuvisioonina näen riigi doteeritavaid ühiskondlikke andmesidevõrke, mis kiirendavad tervikuna ka riigi arengut. Sarnaselt on Eestis olemas ju teedevõrgustik, mida me ühiselt kasutame.

Autor: Veljo Haamer