Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Unikaalne visioon on allhankija edu pant
Globaalturgude liberaliseerimise tulemus on tugevnev konkurents äriühingute vahel ning siseriiklikud turud on kõikjal muutunud rahvusvaheliste turgude integreeritud osaks. Ühinemiste tagajärjel tekkinud suurettevõtted põhjustavad muudatusi kogu tööstusstruktuuris. Suureneb allhankekettide tähtsus ja valdkondlik spetsialiseerumine. Pidevalt kallinevad kaubamärkide ning toodete arendamise kulud, kasutusele võetakse kõik teadmised, oskused ja kogemused, mis on võimalik.
Seega tuleb kasumi teenimiseks tagada toodete edu nii kodu- kui ka välisturgudel ehk investeeringud ettevõtete arendamiseks tehakse üha enam globaalsete turgude võitmiseks.
Eesti on muutunud üliavatud majandusega riigiks. See on loonud hea aluse edasisele majanduskasvule. Muutusel avatusele on tagajärjed, millega tuleb arvestada. Avatud majandus tähendab ülemaailmset konkurentsi. Eesti allhankijad on suutnud madalate tööjõukulude tõttu rünnakuid tagasi lüüa, kuid majanduse kasvades ja palkade tõustes see konkurentsieelis kaob.
Allhange oli, on ja jääb Eesti majanduse jaoks oluliseks. See on Eesti tööstuse loomulik ja paratamatu arenguetapp. Selle kaudu õpime tundma turge, tehnoloogiaid, kvaliteedinõudeid, mida turud seavad. Just allhangete tegemine võimaldab arendada uusi teadmisi ja oskusi.
Nimetatud protsesside mõjul on muutumas allhanke mõiste. Mis on allhange ettevõtte jaoks? Keegi ei suuda seda täna üheselt defineerida. Kunagi oli see lihtsaimate detailide Eestisse toomine ning lihtsaimate tööoperatsioonide tegemine. Nüüd usaldatakse Eesti ettevõtetele järjest keerukamaid tooteid ja sõlmitakse kokkuleppeid erinevate lisafunktsioonide täitmiseks, nt logistika, hooldus jne. Varem komplekteerisime valdavalt tooteid ehk mängisime legomängu . Nüüd saadetakse disaineri joonis, mille põhjal Eesti tootja konstrueerib mudeli, teeb näidised; vastutab materjali valiku eest ning korraldab tootmise. Siiski on üks märksõna, mis allhanget tema erinevate vormidega iseloomustab ? koostöö ettevõtete vahel.
Eesti allhankijate pikaajalise edu tagajad on ettevõtetevahelise koostöömehhanismi tundmine, teadmiste ja oskuste juhtimine ning visiooni seadmine.
OECD riikide ettevõtete investeeringud teadmiste omandamisse suurenevad viimastel aastatel kiiremini kui investeeringud põhivarasse. Nende ettevõtete kasum kujuneb teadmiste ja oskuste baasil. Ka Eesti allhankijate pikaajalise edu tagamiseks on kõige olulisem teadmiste ja oskuste arendamine ja juhtimine.
Kui ettevõttest lahkub neli aastat töötanud inimene, mida see tähendab teadmiste ja oskuste osas? Kas olete nendest teadmistest ja oskustest ilma või olete osa nendest talletanud nii, et neid saab edasi arendada? Täna on aeg teadmistepagas kokku võtta ja mõelda, mida sellega peale hakata, ning kaitsta seda konkurentide eest. Juba väike teadmisteaudit ettevõttes võib avada uue suuna ettevõtte arengus. Euroopa allhankijad analüüsivad strateegilisi küsimusi: miks me oleme valinud praeguse rolli allhangetes? (kas suudame ainult madalamat hinda pakkuda?) mis teadmistest või oskustest jääb ettevõttel puudu, et toota suurema lisandväärtusega toodet? mis teadmistest või oskustest jääb ettevõttel puudu, et toota oma toodet? kuidas neid arendada?
Nendele küsimustele vastuseid otsides ning uute ideede osas arendustööd tehes võime leida, et ettevõte ühel päeval ei sõltu enam allhankekettidest, vaid on loonud enda uue toote ja võib-olla ka uue turu. Selliselt tegutsedes koondab ettevõte investoreid, tugevamaid partnereid, kvaliteetsemat inimressurssi, suurenevad efektiivsusnäitajad. See nõuab innovaatilisust, globaalset marketingi ja juhtimist ning unikaalset visiooni, äriideed. Neis valdkondades vajavad meie teadmised, oskused ja äriidee osas kogemused tugevat arendamist. Tootmistehnoloogia standardiseerimisel muutub ka äriidee mõiste, edukad ideed rõhuvad eelkõige unikaalsete emotsionaalsete elamuste loomisele.
Ettevõtte arendamine ei toimu üleöö. Ka allhankijast lõpptoodangu valmistajaks ei tohi valida revolutsioonilist teed. See peab põhinema tasakaalustatud strateegial ning järk-järgulisel arengul kõrgema lisandväärtuse suunas. Kui ettevõtted alustavad selles suunas täna, põhineb Eesti majanduskasv 15 aasta pärast üha enam innovatsioonil, mis on Eesti kui väikeriigi pikaajalise majanduskasvu saavutamise eeltingimus. See võimaldab parandada ettevõtlusmudeli kvaliteeti. Tulevikus on edukad need organisatsioonid, mis loovad uute ärimudelite rakendamiseks ning teadmiste omandamiseks uusi koostöövorme. Selliseid, mis ühendavad tööstust, teadust, suuri ettevõtteid, väikseid ettevõtteid ning neid, mis alles arendavad oma esimesi ideid.
Järgmistel aastatel hoogustub Eesti ettevõtete uute toodete arendustegevus. Nende tehnoloogiate rakendumisel tõuseb ettevõtete konkurentsivõime tulevikus nii kohalikel kui ka maailmaturgudel. Riigil on selles protsessis läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaasfinantseerija ja katalüsaatori roll.