Eesti metallimees kardab Euroopa Liitu

Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuses tarvitatavat toorainet ähvardab Euroopa Liidus sealse kvoodipoliitika tõttu märgatav hinnatõus. ?Venemaalt tuleva lehtmetalli hind on Skandinaaviast ostetavaga võrreldes madalam 30-40% või rohkemgi,? ütles AS Viljandi Metall juhatuse liige Jaak Sulg. ?Samas on sealse terase kvaliteet rahuldanud nii meid kui toodangu tarbijaid.?

AS Vasar tegevjuht Margus Rebane väitis, et Venemaalt tulev metall on Skandinaaviast pärinevast isegi kaks korda odavam. Kui see vahe kaob, tõuseb kindlasti nii toodete hind kui kahaneb müügimaht. ?Samas kui nii Eestil, Lätil kui Leedul on ühised tingimused, ühtlustab see turu,? sõnas Rebane.

Balti riikidesse müüb Vasar umbes poole toodangust ja suures osas pärineb selle tooraine idast. ?Skandinaaviamaadesse müüdava toodangu tarvis ostame kvaliteetsema tooraine aga läänest,? ütles Rebane.

Sund Euroopa Liidu kallimale metallile üle minna tuleneb tõsiasjast, et pärast liiduga ühinemist saab Eesti liiduvälistest riikidest importida vaid kvootide alusel. Hetkel on aga näiteks SRÜ riikidele lubatud kvoot vaid 0,5 %, keskmine aastane terasetarve Eestis aga 300 000 tonni. Samuti tuleb Eestil muuta oma tollitariifid kolmandate riikide suhtes võrdseks Euroopa Liidu omadega ning võtta üle standardid.

Eesti ühe suurima metallimüüja, 4500 kliendiga ja poole miljardi kroonise käibega OÜ Levadia omanik Viktor Levada tunnistas, et hetkel kvoodiküsimuses lahendust pole. ?Imestama paneb siin ka Eesti riigi passiivsus,? rääkis ta. ?Tundub, et metalli küsimusega tegeletakse oluliselt vähem kui liha- ja piimatootmisega või kalandusega, mille osakaal SKPs on tunduvalt väiksem kui metallitööstusel.?

Samas võttis Levada osa süüst ka endale, öeldes, et kuigi metallimüüjate jaoks on praegu tegemist probleemiga nr 1, pole pöördutud ei välisministeeriumi ega valitsuse poole. ?Vaja oleks aga 2001-2002 aasta impordi tasemel kvooti, vastasel korral kaotavad firmad käibes,? sõnas ta. ?Mul on küll ka musta stsenaariumi puhuks üks variant tagavaraks, kuid sellest on veel vara rääkida.?

Metalli import nn SRÜ riikidest moodustab hetkel suure osa Eesti metallimpordist, eelmisel aastal oli ainuüksi Venemaa osa rahalises väljenduses 38,3%. ?Materjali maksumuse osatähtsus Eesti masinaehituses moodustab aga kolmandiku või isegi peaaegu pool tootmiskuludest,? ütles Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives.

Lääne Risti AS direktori kohusetäitja Maila Härmi sõnul võib tooraine osa omahinnas olla veelgi kõrgem. ?Meie toodete puhul ulatub see poolest kahe kolmandikuni,? ütles ta. ?Ennustuste põhjal kordadesse ulatuv hinnatõus mõjutab seetõttu oluliselt nii meid kui paljusid teisi Eesti ettevõtteid, kellele meie toodang omakorda tooraineks on,? sõnas kalibreeritud ja sirgestatud traati ja muid metallitooteid valmistava ettevõtte juht.

Jaak Sule sõnul on suur osa Eesti metallitööstusest orienteeritud allhankele ja kallinev tooraine mõjutab selle perspektiivi tuntavalt. ?Pole välistatud, et allhange suunatakse sinna, kus on odav ressurss,? sõnas ta. ?Näiteks suure potentsiaaliga Venemaale.?

Samas on Eestis ka firmasid, kes ostavad juba praegu tooraine lääne poolt. ?Saame Skandinaaviast püsivamalt kvaliteetse tooraine,? ütles AS Saku metall müügidirektor Jüri Kaleviste, kes ei uskunud ka, et Euroopa Liidu tingimustes tarbijale müüdava metallitoote hind oluliselt tõuseb. ?Kui tooraine kallinebki, peame saama kusagilt mujalt kokku hoida, tarbija kannatada ei tohi.?