• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti metallimees kardab Euroopa Liitu

    Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstuses tarvitatavat toorainet ähvardab Euroopa Liidus sealse kvoodipoliitika tõttu märgatav hinnatõus. ?Venemaalt tuleva lehtmetalli hind on Skandinaaviast ostetavaga võrreldes madalam 30-40% või rohkemgi,? ütles AS Viljandi Metall juhatuse liige Jaak Sulg. ?Samas on sealse terase kvaliteet rahuldanud nii meid kui toodangu tarbijaid.?
    AS Vasar tegevjuht Margus Rebane väitis, et Venemaalt tulev metall on Skandinaaviast pärinevast isegi kaks korda odavam. Kui see vahe kaob, tõuseb kindlasti nii toodete hind kui kahaneb müügimaht. ?Samas kui nii Eestil, Lätil kui Leedul on ühised tingimused, ühtlustab see turu,? sõnas Rebane.
    Balti riikidesse müüb Vasar umbes poole toodangust ja suures osas pärineb selle tooraine idast. ?Skandinaaviamaadesse müüdava toodangu tarvis ostame kvaliteetsema tooraine aga läänest,? ütles Rebane.
    Sund Euroopa Liidu kallimale metallile üle minna tuleneb tõsiasjast, et pärast liiduga ühinemist saab Eesti liiduvälistest riikidest importida vaid kvootide alusel. Hetkel on aga näiteks SRÜ riikidele lubatud kvoot vaid 0,5 %, keskmine aastane terasetarve Eestis aga 300 000 tonni. Samuti tuleb Eestil muuta oma tollitariifid kolmandate riikide suhtes võrdseks Euroopa Liidu omadega ning võtta üle standardid.
    Eesti ühe suurima metallimüüja, 4500 kliendiga ja poole miljardi kroonise käibega OÜ Levadia omanik Viktor Levada tunnistas, et hetkel kvoodiküsimuses lahendust pole. ?Imestama paneb siin ka Eesti riigi passiivsus,? rääkis ta. ?Tundub, et metalli küsimusega tegeletakse oluliselt vähem kui liha- ja piimatootmisega või kalandusega, mille osakaal SKPs on tunduvalt väiksem kui metallitööstusel.?
    Samas võttis Levada osa süüst ka endale, öeldes, et kuigi metallimüüjate jaoks on praegu tegemist probleemiga nr 1, pole pöördutud ei välisministeeriumi ega valitsuse poole. ?Vaja oleks aga 2001-2002 aasta impordi tasemel kvooti, vastasel korral kaotavad firmad käibes,? sõnas ta. ?Mul on küll ka musta stsenaariumi puhuks üks variant tagavaraks, kuid sellest on veel vara rääkida.?
    Metalli import nn SRÜ riikidest moodustab hetkel suure osa Eesti metallimpordist, eelmisel aastal oli ainuüksi Venemaa osa rahalises väljenduses 38,3%. ?Materjali maksumuse osatähtsus Eesti masinaehituses moodustab aga kolmandiku või isegi peaaegu pool tootmiskuludest,? ütles Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives.
    Lääne Risti AS direktori kohusetäitja Maila Härmi sõnul võib tooraine osa omahinnas olla veelgi kõrgem. ?Meie toodete puhul ulatub see poolest kahe kolmandikuni,? ütles ta. ?Ennustuste põhjal kordadesse ulatuv hinnatõus mõjutab seetõttu oluliselt nii meid kui paljusid teisi Eesti ettevõtteid, kellele meie toodang omakorda tooraineks on,? sõnas kalibreeritud ja sirgestatud traati ja muid metallitooteid valmistava ettevõtte juht.
    Jaak Sule sõnul on suur osa Eesti metallitööstusest orienteeritud allhankele ja kallinev tooraine mõjutab selle perspektiivi tuntavalt. ?Pole välistatud, et allhange suunatakse sinna, kus on odav ressurss,? sõnas ta. ?Näiteks suure potentsiaaliga Venemaale.?
    Samas on Eestis ka firmasid, kes ostavad juba praegu tooraine lääne poolt. ?Saame Skandinaaviast püsivamalt kvaliteetse tooraine,? ütles AS Saku metall müügidirektor Jüri Kaleviste, kes ei uskunud ka, et Euroopa Liidu tingimustes tarbijale müüdava metallitoote hind oluliselt tõuseb. ?Kui tooraine kallinebki, peame saama kusagilt mujalt kokku hoida, tarbija kannatada ei tohi.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Mõõduvõtt Snellis: linna katse staadion Sifilt välja osta läks luhta Igamehe spordi eest ei taha enam kumbki maksta
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.