9. detsember 2002 kell 22:00

Ametiühingud nõudku tulumaksu vähendamist

Ametühingute Keskliidu peakorteris on viimased tööpäevad olnud tavapärasest tihedamad. Protestiaktsioonide laviin ju käimas. Esmaspäeval seiskasid tunniks töö rongijuhid ja turvatöötajad, veerandtunniks liinilendurid. Homme on rahvusmeeskoori saatel ametiühingute nõudmisi näha-kuulda protestimiitingul Toompeal. Reedel toimetuse postkasti ummistanud toetuskirjad keskliidu tegevusele jätsid mulje, et Eestis on tekkinud või tekkimas tugevad ja jõuliselt tegutsevad ametiühingud.

Äripäevale tundub siiski, et ametiühingute protestiaktsioonid jäävad ilma laiema kandepinnata hüüdja hääleks kõrbes.

Esiteks, ametiühingud tekkisid kunagi suurte tööstuste toel. Meil selliseid hiigeltööstusi ei ole ja ei paista ka lähiajal tulevat. Olgugi et Eestis on veel mõnevõrra nn tüüpilisi ametiühingute hoolealuseid, ehk liini- ja tükitöölisi, on tänapäeva töötajaskond selleks liiga diferentseeritud, et saaks tekkida tugevaid ametiühinguid.

Teiseks, ametiühingud ei ole usaldusväärsed. Meenutame või oskamatult sõlmitud ametühingute maja rendi- ja hoonestusõiguslepinguid, mis ametiühingutele kasu asemel kopsakaid kohustusi kaasa tõid. Ja vahetult enne praeguste protestiaktsioonide algust selgus kurioosum, kus vedurimeeste ametiühingu enesetapukatse teinud juhti kahtlustatakse ametiühingule kuuluvate kümnete tuhandete kroonide varguses. Kahetsusväärsed üksikjuhtumid, võib öelda. Ent paraku mõjutavad sellised üksikjuhtumid väga tugevalt kogu institutsiooni usaldusväärsust.

Kolmandaks, ametiühingute nõudmised on üksteisele vastukäivad. Ühest küljest võideldakse parema tööhõive eest, teisalt soovitakse tõsta töötu abiraha määra. Suurem abiraha aga ei motiveeri töötut aktiivsemalt tööd otsima.

Neljandaks, ametiühingud ei ole monoliitsed. Seda näitasid ka praegused aktsioonid. Kes streikis tunnikese, kes veerandtunni. Kes pidas niisama kõnekoololekuid ja miitinguid. Kes teavitas niisama oma solidaarsusest. Streikivates ametiühingutes on ka oma streigimurdjad. Mäletatavasti, kui EAKL ja TALO novembris kutsusid tagasi oma esindajad tagasi töövaidluskomisjonidest, tegi TALO ootamatu kannapöörde ja protestiaktsiooniga ei ühinenud, vaid võttis komisjonides üle ka tagasikutsutute töö. Äripäev ei õhuta streigile, kaugel sellest. Oma tahtmise saavutamiseks on parim vahend läbirääkimistelaud. Ses mõttes on ametiühingutel õigus, et valitsus ei täida kord juba kokkulepitut, ent ometi on just ametiühingud need, kes peatasid läbirääkimised valitsusega.

Ülaltoodud argumendid peaksid olema piisavad andmaks toimetusele alust väita, et laia kandepinnaga tugevaks jõuks ametiühingud ei kujune. Pakuks ühe retsepti ? kui töötajate huvide eest seisvad ametiühingud hakkaksid igasugu toetuste ja kohustuslike kindlustuste nõudmise asemel kutsuma üles tulumaksumäära vähendamisele, võib nende populaarsusega väga huvitavaid asju sündida.

Hetkel kuum