Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti piimandus kaotas liitumisläbirääkimistel

    Ühiskonna ootus headele ELiga liitumisläbirääkimiste tulemustele on olnud suur ja seetõttu on iga ametniku ja poliitiku õigustus mistahes kaitstud positsiooni ilustada suisa kohustus. Taani pakkumine andis põllumajandusele pisut juurde, kuid läbirääkimised tervikuna on Eesti piimanduse jaoks lõppenud siiski tagasihoidlikult, kui mitte öelda, et tegu on läbikukkumisega. Miks?
    Kvoodist. Taani pakkumisega saime piimakvoodiks 646 400 t, taotlesime aga 900 000 t. See oli ju valitsuse positsioon, mitte piimatootjate ?soovunelm?. Euroopa Komisjoni jaanuaripakkumine Eestile oli 562 600 t, Lätile 489 400 t ja Leedule 1459 000 t. Taani pakkumine tõstis Eesti kvooti seega 14,9, Leedu oma 16,8, Läti oma aga 48,9. Lätlastele kuulub siin diplomaatia võit.
    Eesti valitsus andis positsioonist tagasi 254 000 t piima aastas, mis tähendab iga aasta 1 mld kr kaotust maasektorile. Räägime poliitilise otsusega antud ja tulevikus lihtsalt kõrvaldatavatest regionaalabitoetustest, aga ei suuda endile tagada turupõhiseid toetusteta tootmisvõimsusi. Sektori tõsine ootus oli sektori kasv, kuna piimandust ei seatud mitte põllumajanduse, vaid kogu riigi majanduse üheks prioriteediks. Me ei osanud endile isegi küsida 10 aasta jooksul kokku 10 kasvavat kvooti, nagu Portugal.
    2001.a. tootsime 687200 t, millest tööstustesse jõudis 427 600 t, e. 62,2, seda statistikaameti andmetel. Piimaliidu andmed ja väiksemate tööstuste küsitlus kokku kinnitavad, et number oli pisut suurem ?450000 t. Tänavu toodang langeb 8-9 ja kuigi tööstuste kokkuost tõuseb ca 500000 tonnini, kogutootmine riigis kukub 620 000 t juurde. Siit lähtuvalt on kvoot isegi piisav, mida kinnitab ka põllumajandusministeeriumi praegune, ju siis muutunud, seisukoht ? 109 000 lehma, keskmine toodang 5000 kg lehma kohta, kogutoodang 545 000 t. Veel 08.12. kinnitasid Eesti tootjateorganisatsioonid pealäbirääkijale ja välisministrile vajadust seista algse positsiooni eest ? 900 000 t. Piimatööstused (Põlva Piim, E-Piim) on väljendanud seisukohta, et minimaalselt 750 000 t juures võiks järgi anda, kuna sektori konkurentsivõime sõltub eeskätt piima kogutoodangust.
    Eesti piimasaaduste eksport ulatus 2001.a. 25 200 tonnini, mis võrdub ca 230 000 t piimatoodanguga. Siseriiklik piimatoodete tarbimine elanikkonna maksejõu suurenemise arvelt võib kasvada kuni 20, mis vähendab püsiva kvoodi juures ekspordimahtu ¼ võrra.
    Teine läbikukkumine oli rohusöödasilo positsioonist loobumine. Lõuna- ja Kesk-Euroopa riigid kasutavad lehma põhisöödana maisisilo, mis ELis on kõrgelt subsideeritud. Nii on mais põhisöödana piimanduses odavam, kui rohusööt. Soome ja Rootsi vaidlustasid selle, kuna seal, nii nagu ka Eestis, mais ei valmi. Nii said nad õiguse täiendavale rohusöödasilo toetusele samas ulatuses teravilja hektaritoetusega, summa on kokku 2 mld kr aastas.
    Eesti taotles esialgselt positsiooni 160 000 ha ulatuses toetuse rakendamiseks, mis oleks kindlustanud CAPi 100 rakendumise korral järgmise toetussumma: baaspind (160000 ha) x baassaagikus (2,4) x toetusemäär (63 EUR/ha) = 378,5 mln kr. See on summa, mille võrra on meie piimandussektor ühisturul vähekonkurentsivõimelisem ELi piimandusest liitumise hetkest. Toetussumma oleks võimaldanud nt Eesti ühistulistel piimatootjatel kapitaliseerida oma tööstused 3-4 aasta jooksul. Selle asemel jääme ootama, kuidas Soome või Rootsi-Taani ühistud meie tööstused üle võtavad.
    Autor: Alar Oppar
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Powell: intressitõstmise tempo aeglustamine on võimalik, kuid võitlus inflatsiooniga pole läbi
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Tööstustoodangu maht kahanes ka oktoobris
Tööstusettevõtted tootsid oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus, teatas statistikaamet. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris, neist kõige rohkem töötlevas tööstuses.
Tööstusettevõtted tootsid oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus, teatas statistikaamet. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris, neist kõige rohkem töötlevas tööstuses.

Olulisemad lood

Miljardid või üldse mitte midagi: kuidas riigid Eesti ümber ettevõtteid toetavad Millised on Eesti toetused?
Kasvanud energiakuludega aitavad ettevõtjatel rohkem toime tulla riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal – mida kaugemale põhja poole, seda väiksemaks toetused jäävad.
Kasvanud energiakuludega aitavad ettevõtjatel rohkem toime tulla riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal – mida kaugemale põhja poole, seda väiksemaks toetused jäävad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.