Kaubandus-Tööstuskoda pöördus presidendi poole

Oma eile teele saadetud pöördumises presidendi poole taotlusega jätta riigikogus 11. detsembril vastu võetud Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, töötuskindlustuse seaduse, kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse? välja kuulutamata, viidates selle mitmele vastuolule põhiseadusega.

Kaubanduskoja hinnangul on esimene vastuolu õiguskindluse printsiibiga. Vastav printsiip sisaldub Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvis 10, kui sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtte nurgakivi. Õiguskindluse printsiibi kohaselt ei tohi õigusaktid üldreeglina evida tagasiulatuvat jõudu. Sellest tulenevalt ei saa õigusriigis kehtestada makse (selle mõistega on hõlmatud ka intress tasumata maksusummalt) tagasiulatuvalt.

Maksuvõla intressi kehtestamine seadusega tagasiulatuvalt, s. o alates 1994. jaanuarist kuni 30. juunini 2002 on järelikult otseses vastuolus Põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega, leiab Kaubandus-Tööstuskoda.

Põhiseadusele vastavuse hindamisel tuleks silmas pidada ka nimetatud seadusemuudatuse tegemise motiive. Riigikogu võttis selle seadusemuudatuse vastu pärast Riigikohtu 5. novembri otsust, kus tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaiks ja tühiseiks rahandusministri määrused aastatest 1994 ? 1998, millega kehtestati intressi määrad maksuvõlgade tasumata jätmise korral.

Riigikogu kehtestab aga nüüd nimetatud intressi määrad tagasiulatuvalt. Riigikogu sellist käitumist võib Kaubandus-Tööstuskoja arvates selgelt vaadelda kui Riigikohtu vastava otsuse muutmist, samas kui Riigikohtu otsus peaks olema õiguskindluse tagamise seisukohast vaadates lõplik. Seadusega tehtud muudatus on antud juhul õiguse subjekti suhtes, kes õigustatult ootab Riigikohtu otsuse täitmist, sõnamurdlik.

Teiseks ilmneb selge vastuolu võimude lahususe printsiibiga. Kaubanduskoda on seisukohal, et riigikogu, võttes vastu mainitud seaduse, asetas end sisuliselt kõrgemale kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, mis aga on selgelt vastuolus ka võimude lahususe printsiibiga.

Riigikogu poolt kohtuotsuse sisuline muutmine võib olla käsitletav Riigikogu pädevuse ületamisena. See aga kahjustab üldist õiguskindlust ning loob ohu põhiseaduses sätestatud riigiehituslike põhimõtete ning igaühe õiguste ja vabaduste kahjustamiseks. Iga organ peab põhimõtteliselt täitma enda pädevust, mitte sekkuma teiste organite pädevusse. Seadusandlik võim ei tohi asuda täitma kohtuvõimu ülesandeid, leiab Kaubandus-Tööstuskoda.