Ebatraditsiooniline meier ja magusameister

Äripäeva toimetus valis selle aasta ärimeheks self made man?i Oliver Kruuda.

Äripäeva arvates on Oliver Kruuda ebatraditsiooniline suurärimees, kuna ei kasuta mitte lobitegemist poliitikute hulgas, vaid eelistab pigem iseseisvalt ja omal jõul edasi liikuda. Ka pole ta just tihe persoon seltskonnakroonika lehekülgedel. Võib-olla tõi just see meeldiv isepäisus aasta ärimehe tiitli.

Oliver Kruuda ei võta uue Kalevi ehitamiseks Jüri tööstuspiirkonda laenu, vaid plaanib tehase püsti panna ettevõtte omavahendite arvel. Ta ei taha sattuda pankadest liigsesse sõltuvusse. On ju paljudes ettevõtetes, mis on jäänud laenude tagasimaksmisega jänni, läinud võim panga kätte, ettevõte müüdud või likvideeritud. Siin annab nõu talupoeglik ettevaatlikkus, mis võimaldab ka rasketel aegadel ellu jääda.

Kruuda pole kaasanud oma äridesse välisinvestoreid ega ole müünud oma ettevõtteid. Ka see on võrdlemisi ebatraditsiooniline suhtumine. Lähiajalugu tunneb suurärimehi, kes, müünud soodsalt oma ettevõtte, on seejärel püüdnud asuda edasi-tagasi pendeldades ka suurt poliitikat tegema. Kibekiire poliitilise kapitali kogumine pole aga alati õnnestunud, mistõttu rahva poolehoid niisuguste ärimeeste suhtes üha kahaneb. Kruuda paistab olevat pigem vana kooli mees, ehkki vanuse poolest noor tööstur, kes eelistab jääda ikka oma liistude juurde. Kuid kes teab ? ehk pole aeg firmade müügiks küps, las koguvad väärtust juurde?

Erinevus paljudest teistest ettevõtjatest seisneb ka Venemaa turu väärtustamises. Üldises Euroopa Liidu turule tormamise, garanteeritud kvoodikaubanduse jms vaimustuses ei unusta Kruuda idakaubandust ja plaanib firmapoe avamist näiteks Peterburis. Ekspordi suurendamine on hetkel Kalevi peamine ülesanne. Kalevi maiustused on ida pool kahtlemata hästi tuntud, aga probleem hakkab tekkima meie oma turul, kuhu Leedu, Venemaa ja Ukraina kompvekid ennast sisse söövad.

Koos Euroopa Liitu astumisega võib Kalevi jaoks kallineda paar korda peamine tooraine, suhkur. Siinkohal on Kruuda püüdnud siiski väikestviisi lobi teha oma äri hüvanguks: et riik räägiks välja kümneaastase üleminekuperioodi suhkru hinnatõusule või siis kompenseeriks Kalevile hinnavahe. Kuivõrd liitumine ELiga toob kaasa muidki hinnatõuse, näiteks kallima bensiini ja edaspidi veelgi tõusvad aktsiisi- ja käibemaksumäärad, siis pole riigitoetuse küsimine siiski õigustatud. Kalev võib saada vastukaaluks ELi turgude avanemise.

Kui Kalev on jõudnud kasumisse, siis Kruuda teine tegevusvaldkond, piimatööstus on veel nullis. Ent Kruuda enda sõnul on tal ?hea sektor, sest kommi ja piima on kindlasti lihtsam müüa kui näiteks hokikeppe või kiivreid?. Seepärast ei jää kasum ka piimatööstusest tulemata. Kruuda on võrdlemisi laialt ette võtnud, jääb talle pöialt hoida, et ärid püsiksid kontrolli all.

Väidetavalt ei söö Kruuda ise kommi, kuid võib kommi ja suhkrut viia hobustele, keda ta hoole ja armastusega peab. Väidetavalt Kruuda ise ei ratsuta, küll aga käib hobuseid patsutamas. Kuidagi hea tunne on kirjutada inimesest, kel on põhimõtted ja kes tegutseb harjumuspärasest erinevalt.