Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saaremaa keskkonnateenistuse töötaja firma ärastas 270 000 krooni KIKi raha
Saaremaa keskkonnateenistus sõlmis KIKi rahade kasutamiseks lepingu oma töötaja firmaga, lepingut ei täidetud.
Kui Eesti mereinstituudi teadlased tahtsid eelmisel nädalal MTÜ Pidula töötajatega kokku leppida samasuviste siiakalade märgistamises enne merrelaskmist, selgus, et polegi mida märgistada, sest kala lihtsalt ei ole, kirjutab portaal <#saarlane.ee=www.saarlane.ee> viitega ajalehele Meie Maa.
Ometi eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) Saaremaa keskkonnateenistusele tänavu 270 000 krooni siiamarja kogumiseks, selle inkubeerimiseks ning seejärel 70 000 noorsiia merre asustamiseks. Selle töö tegemiseks sõlmis kohalik keskkonnateenistus MTÜ-ga 26. septembril ka lepingu.
Meie Maa andmeil on EKP, Koonderakonna ja nüüd Reformierakonna ridadesse kuuluva kehakultuuriharidusega Raivo Kallase juhitav Saaremaa keskkonnateenistus mitu aastat valinud siia taastootjaks MTÜ Pidula, põhjendades väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse eelistamist riigihangete seaduse paragrahvi 57 lg 1 punktiga ?konkurentsi puudumisel tehnilistest põhjustest sõltuvalt saab teenuseid tellida ainult ühelt pakkujalt?.
Samas kuulub aga 1997. aastal asutatud MTÜ Pidula üheksaliikmelisse juhatusse ka Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallase alluv, keskkonnateenistuse jahindus-kalandusspetsialist Jaan Ärmus.
Krediidiinfo andmetel pole MTÜ-l Pidula olnud viimased kolm aastat ei käivet ega kasumit, samuti ei näita MTÜ kohta käiv info töötajate olemasolu, kirjutab Meie Maa. MTÜ juhatuse liige Jaan Ärmus ei soovinud teemat Meie Maale kommenteerida.
Saaremaa Keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas kinnitas Meie Maale, et teenistus pole tänavu siia taastootmise eest kellelegi veel sentigi maksnud.
MTÜ Pidula tegevjuht Jaanus Tähe seletas Meie Maale, et teatud parasiidi leviku tõttu Karujärves olevat kesksuvel enamus noorsiigu Pidula tiikidesse üle viidud, haigus tulnud aga Karujärvest kaasa ja ei allunud ka ravile.
Eesti Mereinstituudi direktor Toomas Saat ütles aga Meie Maale, et kuna haigus ilmnes alles siis, kui oli vaja hakata neid merre laskma, on tegu väga kahtlase looga. Varem olevat väidetud, et mingid loomad on kalad ära söönud.
Saat kahtleb, kas seda kala üldse oligi.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Leelo Kukk selgitas Meie Maale, et kui varasematel aastatel tegid ametnikud tegelikult merre lastud kalade üle vaid pistelist kontrolli, siis sel aastal viibivad esmakordselt kalade asustamise juures lisaks tellijale ehk keskkonnateenistuse spetsialistile ka veekogu omanik ehk riigile kuuluva veekogu puhul taas keskkonnateenistuse töötaja. Raha saamiseks peab keskkonnateenistus aasta lõpuks esitama statistilise aruande, kuipalju kalu, millises kaalus ja millisesse veekogusse on asustatud.
Kui tänavu saarlastel siia taastootmine ebaõnnestus, siis eelmisel aasta aruannetes näitas MTÜ Pidula koguni 116 700 noorsiia merre asustamist, kuigi leping nägi ette 240 000 krooni eest 100 000 siiamaimu kasvatamist, kirjutab Meie Maa. 12 000 siiga olevat mullu Läänemaa keskkonnateenistuse palvel asustatud Väinamerre, ülejäänud Kihelkonna, Kuusnõmme ja Tagalahte, samuti Väikesesse väina.
Nendes arvudes kahtleb sügavalt aastakümneid Saaremaal kalakasvatusega tegelnud Hannes Valgma, kes ütles Meie Maale, et varasematel aegadel vedasid viis meest eluskala spetsiaalse veoautoga erinevatesse sadamatesse 40 000 tükki aastas, nüüd aga pole veoautot kasutatud, töötajaidki pole kuigi palju ning sellistes oludes nii suure tulemuse saavutamine näib võimatu.