20. november 2003 kell 22:00

Erimeelsustes kadusid sajad miljonid kroonid

Riigi haldussuutlikus kalandusküsimuste lahendamisel on olematu. Kõige parem näide suutmatuse kohta on selles, kuidas PõM ja KKM ei suutnud jõuda üksmeelele Euroopa Liidu toetuste suuruse üle. Valitsus vähendas algselt kalandusvaldkonda planeeritud 313 miljonit krooni Euroopa Liidu toetusi 213 miljoni krooni võrra aastateks 2003 ? 2006, tõstes finantsvahendid üle haridusse, mille eelisarendamist nägi ette koalitsioonileping.

Pärast survet kalandussektori poolt tagastas valitsus 90 miljonit krooni põhjendades oma käitumist (rahandusministeeriumi väide) sellega, et tegemist oleks olnud toetusega, mida Eesti riik ei ole seni rakendanud ja seetõttu oleks raha kasutamine olnud aeglane ja suure ebaõnnestumise riskiga.

Tõlgendan sellist riigi käitumist majandusliku võhiklikkusega ja usaldamatusega kalandussektoris toimuva vastu, mis näitas riigi haldussuutmatust administreerida kalasektorit.

Euroopa Liidu toetuste vähendamine summas 123 miljonit krooni aastatel 2003 ? 2006 paneb kalasektori väga raskesse majanduslikku seisu, mille tagajärjed väljenduvad eriti teravalt sotsiaalsfääris ning seab ohtu kalandussektori integreerumise Euroopa Liidu ühtsesse majandussüsteemi.

Praegune jaguneb kalandussektori riiklik administreerimine keskkonna- ja põllumajandusministeeriumi vahel järgmiselt:

- KKM- korraldab kalavarude kaitset (kvoodi määramine) ja taastootmist, töötab välja ja rakendab kalalaevade kohaldamise meetmeid (sama teeb PõM) ELi vetele ja varudele, koordineerib riikidevahelisi kalandusalaseid kokkuleppeid varude kasutamise osas; korraldab järelevalvet maal ja merel, haldab püügivõimsuste kontrolli süsteemi.

- PõM- haldab ühtsete turustandardite kasutamise süsteemi, korraldab tootja organisatsioonide tegevust, haldab kalasaaduste siseturu hinnakorralduse süsteemi, koordineerib kalakaubanduslepinguid kolmandate maadega ning administreerib struktuurabi kalanduse valdkonnas; korraldab järelevalvet kalakäitlemisettevõte ja kalakasvatuste üle ning teostab järelevalvet kala- ja kalasaaduste turustamisnõuete osas piiripunktides.

Lahenduseks oleks mõlema ministeeriumi inimressursi ühendamine ning ende professionaalse taseme tõstmine.

- Tiit Tammsaar

313 miljoni krooni paigutamine poleks tekitanud probleeme, tegu oli tol hetkel Reformierakonna ja Res Publica nõudmisega raha ümber jagamiseks.

Nende kahe erakonna esialgse otsuse kohaselt taheti algselt kalanduselt ära võtta 200 miljonit kroonit, aga Rahvaliidu ministrite Villu Reiljani ja Tiit Tammsaare veenmise tulemusel suudeti siiski 90 miljonit kalandusele tagasi päästa.

- Ivar Sikk, Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja

Euroopa Liit ei pakkunud omalt poolt ühtegi krooni konkreetsele meetmele ja tegevusele ehk siis ka mitte kalandusele 313 miljonit. See oli esialgne Eesti poolne rahajaotus meetmete lõikes, mille esitasime koos Riikliku Arengukavaga (RAK)Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon tegi märkuse, et vastavalt meie strateegiale ja eesmärkidele, mida tahame RAKi kaudu saavutada, ei lähe kokku Eesti poolt pakutud rahaline jaotus prioriteetide vahel. Muuhulgas märgiti ka seda, et mõningate meetmete vaheline proportsioon ei ole paigas.

Eesti tegi ise siseriiklikult otsused summade ümberjaotamiseks, arvestades ka Euroopa Komisjoni poolseid ettepanekuid. Kokkuvõttes vastab kalandusele eraldatav summa RAK-is kajastatud analüüsidele ja strateegias olnud andmetele. Otsuste tegemisel mängis oma rolli ka administratiivne võimekus nii riigi kui ka taotlejate poolt.

Autor: Valdur Noormägi

Hetkel kuum