• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maavanemad nõuavad teehooldusrahade ümberarvestamist

    Maavanemad nõuavad teehooldusrahade jaotusel liikluskoormuse arvestamist.

    Harju, Rapla ja Järva maavanemad ning Harju Teedevalitsus saatsid minister Meelis Atonenile märgukirja, milles nõuavad liikluskoormuse arvestamist teedehooldusrahade jaotusel juba järgmisest aastast.
    Harju, Rapla ja Järva maakondade kõrvalmaanteede seisukord on äärmiselt ebarahuldav. Sellise olukorrani on viinud aastaid praktiseeritud teehooldusrahade jaotussüsteem, mis põhineb teede pikkusel, kuid ei arvesta liikluskoormust.
    Harju Teedevalitsuse hallatavas regioonis (Harju, Rapla ja Järva maakonnas) toimub 36 protsenti vabariigi autoliiklusest, kuid hooldusrahadest läheb sellesse regiooni alla 25 protsendi.
    Maanteeameti ?Aastakogumik 2002? andmetel on vabariigis aastatel 1998-2002 teid pinnatud 37 protsenti vajalikust. Samal ajal on Harju regiooni näitajad keskmisest tunduvalt madalamad: Järva maakonnas 33 protsenti, Rapla maakonnas 29 protsenti ja vabariigi suurima liikluskoormusega Harju maakonnas vaid 26 protsenti. Pikaajaline alafinantseerimine on soodustanud suure liikluskoormusega Harju regiooni teede katete lagunemise.
    Kolme maavanema ja Harju Teedevalitsuse ettepanek on järgmisest aastast jaotada teede hoolderahad, pindamis- ja kruusateede tarastusremondirahad vastavalt 50 protsenti sõltuvalt teede pikkusest ja 50 protsenti sõltuvalt läbisõidust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.