• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn meelitab elanikuks

    Kõik sel nädalal tallinlaseks registreerujad saavad 1. märtsist 30päevase linna ühistranspordis tasuta sõidu õiguse. Tartus käib samasugune kampaania, registreerujale pakutakse 400kroonist kinkekaarti Aura veekeskusesse või Vanemuise teatrisse.
    Kolme kampaaniapäevaga on tallinlaseks registreerunud 490 inimest.
    Tallinlased saavad ID-kaardiga soodsama hinnaga sõidukaardi osta. Kuidas täpselt soodusparkimine käima hakkab, ei oska linna liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp veel öelda: ?Kahjuks ei ole veel konkreetseid tegevusi kindlaks määratud.?
    Aselinnapea Toomas Vitsuti sõnul heidetakse Tallinna tulevasele piletisüsteemile ette mittetallinlaste diskrimineerimist. Vitsut kaitseb uut süsteemi: ?Valdav osa igapäevastest Tallinna ühistranspordi kasutajatest elab ja töötab selles linnas. Kui keegi neist mingil põhjusel pole pidanud vajalikuks enda elukohta siin registreerida ja tema tulumaks laekub kusagile mujale omavalitsusse, siis on see inimese enese valik. Lisasoodustust pakkudes on linna poolt seatav lisatingimus ? siin registreeritud elukoht ? igati põhjendatud.?
    Vitsut lisab, et loomulikult pakub Tallinn piletisüsteemis osalemise võimalust ka naabervaldadele ja linnadele. ?Viimsiga olemegi kokkuleppele jõudmas, järjekorras on teised naabrid,? räägib ta. ?Elanike surve oma omavalitsustele on parim tagatis, et need kokkulepped Tallinnaga sünnivad.?
    Vitsut toob näiteks Helsingi piletisüsteemi, kuhu kuuluvad ka Espoo, Vantaa ja Kauniainen. Helsingi naabrite soodustused on vastavuses nende panusega ühisesse piletisüsteemi.
    Linnavolinik Toomas Tauts märgib, et Tallinn on viimasel aastakümnel olnud kodanike mõistes selgelt taandarenev. ?1990ndate algul elas Tallinnas umbes 450 000 alalist elanikku, tänaseks on see arv kahanenud pea kümnendiku võrra,? räägib Tauts. ?Linnaruumi ja ka majanduse mõttes on Tallinn kahanenud justkui Pärnu linna võrra. Inimtühi Pärnu tekitaks kõhedust, Pärnu võrra tühjema Tallinnaga aga oleme juba harjunud.?
    Tautsi hinnangul on Tallinna jaoks lähiaastatel põhiküsimus, kuidas tulla toime linna infrastruktuuride korrashoiu ja taastootmisega. Lina käriseb igast otsast: teede ja koolimajade olukord halveneb, Tallinna Autobussikoondis on juba kahjumis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Euroopa Komisjon: Taani pankade negatiivsed intressid on OK
Negatiivseid intresse hoiustele rakendavad Taani pangad ei riku ilmselt reegleid, hindas Euroopa Komisjon.
Negatiivseid intresse hoiustele rakendavad Taani pangad ei riku ilmselt reegleid, hindas Euroopa Komisjon.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.