Gruusia võimuvahetus meeldib Venemaale

Mihhail Saaka?vili võit Gruusia presidendivalimistel oli prognoositav. Keerulisem on aga küsimus, mida peaks Gruusia põhjanaaber Venemaa ootama uuelt Gruusia presidendilt.

Hoolimata nõukogude aja järgsetest vaevustest on Venemaa Gruusia siseriiklikku arengut mõjutanud praktiliselt igal sammul, k.a Eduard ?evardnadze ametist loobumine, mida vahendas Vene välisminister Igor Ivanov. Gruusia uued liidrid deklareerivad, et kahepoolsed suhted on väga olulised, ja ka Venemaal loodetakse, et nende võit aitab kahe riigi vahelisi sidemeid parandada. Samas aga muretsetakse Venemaal uue liidrite põlvkonna mõnede varasemate venevastaste avalduste pärast. Venemaale on Gruusia puhul kõige murettekitavam t?et?eeni mässuliste märkimisväärne tegutsemisvabadus Gruusias. Seda toetati ilmselgelt Gruusia valitsuse kõrgeimal tasandil. Gruusia uued liidrid on sellisele koostööle t?et?eeni mässulistega vastu seisnud.

Gruusia eluvõimelisus iseseisva riigina on Venemaa huvides. Jutt Nõukogude Liidu taastamisest või vähemalt Abhaasia ja Lõuna-Osseetia neelamisest on alati olnud poliitilises mõttes marginaalne.

President Saaka?vili näib mõistvat Gruusia sureva majanduse elustamise hädavajalikkust, milleks eelkõige on vaja poliitilist stabiilsust. Vaevalt ta aga hoidub Venemaad süüdistamast suurenevates pingetes Abhaasias ja Lõuna-Osseetias.

Venemaa jaoks oleks ennasthävitav rajada oma tugevus naabri kokkuvarisemisele, olles ise just territoriaalse lagunemise kuristikuservalt tagasi astunud. Vastupidiselt sellele on Venemaa sügav huvi Gruusia ülesehitamise vastu viinud kahepoolse abi märgatava suurenemiseni (mis on ulatuslikum kui ükskõik millised lääne poolt pakutud paketid) suurenenud elektritarnete ja rahalise abi kujul, milleks Venemaa president Putin hiljuti kinnitas 2 miljardit dollarit aastas.

Saaka?vili administratsioon võib muidugi Venemaa sekkumise üle kaevata, kuid on ebatõenäoline, et ta püüab Gruusiat Venemaa majandusorbiidilt eemaldada.

Bakuu?Tbilisi?Ceyhani naftajuhe, mis valminuna Venemaast mööda läheb, ei suuda riigi majandusstrateegiat sel tasemel määratleda, nagu ?evardnadze oli püüelnud. Tegelikult sõltub Gruusia pikaajaline majandusedu ekspordist Vene turule: ei gruusia veini ega gruusia puuvilja vajata Ühendriikides või Itaalias. ?evardnadze rõhuasetus naftajuhtmele peegeldab Gruusia strateegilist orienteerumist Läänele. Nii jääb see ka Saaka?vili ajal. Teisest küljest peaks see kahepoolsetele suhetele väiksemaks koormaks muutuma, kuna Venemaa ise läheneb NATO-le, USA-le ja Euroopa Liidule.

Pole kahtlust, et Gruusia uued liidrid seisavad järgmistel aastatel vastamisi heidutavate majanduslike, poliitiliste ja konstitutsiooniliste väljakutsetega. Venemaa soovib neile aga edu. Kui nad suudavad need väljakutsed kiiresti, põhjalikult ja rahumeelselt üle elada, pole Mihhail Saaka?vili valimine hea uudis mitte ainult Gruusiale, vaid ka Venemaale.

Autor: Feliks Stanevski