Eraisikulaenude mahu kasv pidurdus aasta lõpus

Pankade klientidele antud laenumaht kasvas detsembris 69 miljardi kroonini, samas kui klientide hoiuste maht jäi 53 miljardi krooni juurde.

Detsembris pidurdus eraisikulaenude mahu kasv, tõus tuli peamiselt äriettevõtetele antud laenudest. Detsembrile on iseloomulik pankade emiteeritud võlakirjade mahu kasv 4,5 miljardi krooni võrra, mis viitab välismaise raha sissevoolule olukorras, kus kohapeal hoiuseid napib.

Kogu möödunud aastat võib keskpanga statistika põhjal pidada laenude hüppelise kasvu aastaks. Seda eriti eraisikulaenude osas, mis viimase viie aastaga on jõudnud järele ettevõtetele antud laenude mahule.

?On oluline, et inimesed oma laenuvõimet realistlikult hindaksid ja laenukoorumus üle jõu ei käiks,? kommenteeris olukorda pangaturul keskpanga avalike suhete juht Janno Toots.

Detsembris suurenes eraisikulaenude jääk 578 miljoni krooni võrra, samas kui oktoobris oli kasv 840 ja septembris 779 miljonit krooni. ?Kasv on väiksem kui sügisel, kuid ühe kuu põhjal on ennatlik öelda, kas laenukäitumises on toimumas pööre,? vahendas Toots keskpanga seisukohta.

Tema sõnul on reeglina laenuaktiivsus suurim sügisel ja kevadel, mistõttu suundumus saab selgemaks alles mõne kuu pärast.

?Küll on konjunktuuriinstituudi koostatav eraisikute kindlustunde indikaator alates suvest nõrgenenud, mis näitab inimeste suuremat pessimismi oma majandusliku olukorra suhtes,? märkis Toots.

Nordea Eesti juhatuse liige Toivo Annus ütles keskpanga numbreid kommenteerides, et laenumaht on kogu neljanda kvartali vältel kasvanud rekordmahtudes ning hoiustele ei ole akumuleerunud märkimisväärselt raha.

Põhjuseid on Annuse sõnul mitu. ?Esiteks on aasta lõpp kingituste ja muu tarbekauba ostmise aeg ja karta on, et möödunud aasta lõpu sisseostud tehti suures osas laenuraha eest. Eks seda selgitab hiljem Eesti panga avaldatav täpsem ülevaade,? ütles Annus. ?Eraisikute laenamise vaibumist hetkel küll näha ei ole ning kuni on pakkumist, leitakse ka nõudlus,? lisas ta. Hoiuste kasvu aeglasele käigule on Annuse sõnul selgitus lihtne: kui intressid on maas, siis paigutatakse raha alternatiivsetesse säästutoodetesse ja miks mitte ka kinnisvarase.

Keskpank hindab vaatamata laenumahtude kasvule Eesti finantssektori olukorda heaks. Keskpanga hinnangul on pangad hästi kapitaliseeritud ja likviidsed ning toimib tõsine konkurents. Pankade laenukvaliteet püsis heal tasemel.

Eesti Panga hinnangul võib Euribori oodatava tõusu osaliselt kompenseerida pankade intressimarginaali jätkuv alanemine, mistõttu ei pruugi eraisikute laenuintressimäär 2004. aastal veel tuntavalt tõusta. Selline areng suurendab eraisikute võlakoormat ja avatust finantsriskidele.