Kääbustehnoloogia ootab läbimurret

Nanotehnoloogia on maailmas pärast paariaastast ajutist mõõna taas kuum sõna. Sektori aktsiakõverate kiire tõusunurga põhjal võib oletada, et molekulaartasemel toodete valmistamise ülisuures potentsiaalis ollakse kõigutamatult kindlad.

Möödunud aasta viimastel päevadel teatas analüüsifirma Zacks.com, et nanotehnoloogiast saab kõige märkimisväärsem USA valitsuse poolt rahastatud uurimis- ja arendusprojekt pärast raketiprogrammi. Tõuke sai analüüsifirma tõenäoliselt USA presidendilt George Bushilt, kes kirjutas möödunud aasta detsembri alguses alla lepingule, mille kohaselt läheb järgneva nelja aasta jooksul nanotehnoloogia arendamiseks 3,7 mld dollarit (46,3 mld krooni).

Termin ?nanotehnoloogia? tuleb kreekakeelsest sõnast nanos, mis tähendab kääbust. Lihtsalt väljendatuna tegeleb see teadusharu objektide ja materjalide tootmisega, mille läbimõõt jääb mõne aatomi ja 100 nanomeetri (kümnetuhandik millimeetrist) vahele. Uus tehnoloogia, mis seisneb üksikute aatomite ja molekulidega manipuleerimises, võib muuta toote valmistamise meetodeid paljudes sektorites.

Valge Maja teatel pakub nanotehnoloogia läbimurret haiguste avastamise ja ravimise, keskkonna jälgimise ja kaitsemise ning energia tootmise ja salvestamise osas. Näiteks arvatakse, et üha väiksemaks ja keerulisemaks muutunud mikrokiipe saab tulevikus nanotehnoloogia ja keemiaseadmete abil kasvama panna.

US National Science Foundation arvab, et nanotehnoloogiatoodete väärtus võib kümnendiga tõusta 1 triljoni dollarini. Hetkel on nanotehnoloogiarakenduste mahud väiksed, kuid mitte olematud. Näiteks ajakiri Forbes pani paar nädalat tagasi kokku terve edetabeli 2003. aasta nanotehnoloogiatoodetest.

Parimaks tooteks valiti Kanada suusatiimi kasutatav kõrgekvaliteetne suusamääre Cerax Nanowax. Ultraõhuke suusamääre püsib suusa all palju kauem kui tavapärane määre. Lisaks see ?mõtleb?, muutes oma kõvadust vastavalt temperatuurile, kohanedes pinna ja lumekristallidega.

Suusajope firmalt Franz Ziener GmbH & Co on tänu oma nanotehnoloogilistele täiendustele tuule- ja veekindel, hingav ja mustuskindel ning konkureerib laiemale üldsusele tuntud gore-tex-toodetega.

Nimekirja pääses ka esimese nanotehnoloogiatootena 1998. aastal tutvustatud

L? Oreali kortsudevastane kreem Take Plenitude Revitalift, mis ei jää naha pinnale, vaid pääseb sellele vahetult ligi.

Samuti on avastatud, et orgaanilised valgust kiirgavad dioodid (organic light-emitting diodes) on arvuti- ja telerimonitorides kasutatavast vedelkristallist (LCD) palju teravamad. Fototoodete valmistaja Kodak on loonud juba esimese OLED-kuvariga digitaalfotoaparaadi EasyShare.

Huvitav on ka Babolati tennisereket, mis on tehtud süsinikgrafiidist ja ülitugevast materjalist, mida kutsutakse nanotoruks (nanotube).

Otseseid nanotehnoloogiafirmasid pole börsidel palju, kuid nende järele on isu meeletu. Investor?s Business Daily andmeil kasvasid nimes nano-liidet sisaldavate firmade aktsiad 2003. aastal 309%.

Samas tuleb ära mainida, et paljud nano-liitelise nimega kompaniid ei tegele nanotehnoloogiaga sõna otseses mõttes (näiteks Nanometrics Inc või Nanogen Inc) ja osa neist pole veel teeninud ühtegi penni tulu, kasumist rääkimata.

Möödunud aastal vastavalt 643% ja 251% tõusnud Altair Nanotehcnologies Inc ja Nanophase Technologies pakuvad mõlemad nanomõõdus toormaterjale nanotehnoloogiliste toodete valmistamiseks. Kumbki neist pole kasumit teeninud. Esimesena mainitul on isegi raskusi käibega.

Paljud eksperdid peavad 1985. aastal esmakordselt kirjeldatud nanotehnoloogiat siiani pigem teadus- kui äriprojektiks. Nanotehnoloogia võidukäigu suurimaks pidurdajaks on momendil turu väiksus. Enamik firmasid vajab nanotehnoloogiafirmadelt kõigest näidiskoguses materjali, kuna põhiliselt tegeletakse vaid uurimisprojektidega.

Teine probleem on odava ja järjepideva nanomaterjalitootmise puudumine, kirjutas paar nädalat tagasi Wall Street Journal. Näiteks Babolati reketi nanotorusid on võimalik toota kõigest untsistes (30 grammi) kogustes.

Selleks, et nanotehnoloogia hakkaks raha teenima ning suureks äriks paisuks, peab sektor tootma suuri koguseid massidele. Lisaks nähakse rahateenimisvõimalust patentides, mistõttu ka suured tegijad, nagu näiteks DuPont, IBM, General Electric ja Intel, selles sfääris vaeva näevad. Intellektuaalse vara väärtustamist näitab edukalt läbi nanotorude elektriülekande patenti omava Nano-Proprietary aktsia 1506protsendine tõus möödunud aastal.

Kuna nanotehnoloogia esimesed viljad on toodeteks saanud ning tehnoloogia uurimisse liigub iga aasta miljardeid dollareid, on vaid aja küsimus, millal jõuab nanoäri massidesse ning tekivad uued Microsoftid ja Amazonid.