Ühiskondlik surve äriettevõtetele suureneb iga aastaga

Turundus- ja kommunikatsiooniringkondades on viimasel ajal palju suminat tekitanud korporatiivne ühiskondlik vastutus ehk sõnalühend CSR (Corporate Social Responsibility). Samas tuleb nentida, et sellele terminile viidatakse sageli kui sponsorluse sünonüümile.

Sponsorluse ja CSRi sihtvaldkonnad on sageli kattuvad, keskendudes näiteks keskkonnale, haridusele, inimõiguste küsimustele ja tervishoiule. Just suurema nähtavuse tõttu otsustavad paljud firmad sponsorluse kasuks, mille käigus annetatakse X organisatsioonile Y summa.

Kui sponsorlus teenib üldjuhul firma ärihuve ning aitab saavutada finantseesmärke, siis CSRi tegevuse ajendiks on pigem hoolivus ühiskonnas toimuva vastu ja vastutuse võtmine. Korporatiivse ühiskondliku vastutuse definitsioon kirjeldab situatsiooni, kus ettevõte integreerib vabatahtlikult oma äritegevusse ja väliskommunikatsiooni hoolivuse sotsiaalsete olude ja keskkonnatingimuste suhtes.

2000. aastal enam kui 12 000 ELi tarbija seas läbiviidud uuring näitas, et ligi 25% neist pidas ettevõtte sotsiaalset reputatsiooni väga oluliseks viimase toodete või teenuste ostmisel. Samuti leidis ligi 66% küsitletuist, et eraettevõtetel, eriti suurimatel neist, on järjest suuremad kohustused neid ümbritsevate sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel.

Ka Eestis on suurenenud ühiskondlik surve äriettevõtetele. Firmadelt oodatakse lisaks otstarbelistele ja kvaliteetsetele toodetele-teenustele ning kasumiosakasvatamisele vastutustundlikku käitumist. See tähendab sotsiaalselt sõltuvate ühiskonnagruppide aitamist ning teatud rolli täitmist ühiskondliku heaolu tagamise nimel. Ja seda kõike isetutel kaalutlustel ? CSR ei tohiks olla järjekordne ettevõtte turundusnipp. Kuigi Eestis ei ole CSRi tegevus oma skaalalt veel võrreldav Ameerika ning Euroopaga, on meilgi uuendusmeelseid ettevõtteid, mis soovivad anda lisaväärtust oma tegevusele.

Korporatiivse vastutuse üheks väljundiks on koolituse korraldamine. Hiljuti viidi Tervise Arengu Instituudi Koolituskeskuse, Projekti HOPE ja Johnson&Johnsoni koostööna läbi juhtimisalane koolitusprogramm tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna keskastmejuhtidele. Heaks näiteks on ka arvutikoolitus ?Vaata maailma?, mille üheks algatajaks oli Hansapank ning mis on tänaseks arenenud fondiks.

Projekti HOPE juhtimiskursuse ning ?Vaata maailma? arvutikoolituste põhjal on CSRist huvitatud ettevõtetel õppida nii mõndagi. Esiteks ei ole mõlema koolituse puhul tegemist raha ülekandega pelgalt ühte asutusse, vaid pigem eluvaldkondade rikastamisega, andes oma panuse inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. Samas säilitatakse kontroll raha sihipärase kasutamise üle.

Ühekordne rahasüst sponsorluse vormis võib küll päästa hädast praegu, kuid pikemas perspektiivis toovad edu vaid kvalifitseeritud inimeste targad otsused.

Koolitustele lisaks on Eestis ellu viidud ka teist tüüpi CSRi tegevusi. Eesti Energia ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös on käivitatud programm Roheline Energia, mille eesmärgiks on edendada taastuvenergia osatähtsust energia tarbimises ning suunata inimeste tähelepanu looduskeskkonna väärtustamisele.

Lisaks tuulest ja veest toodetud energia tarbimisele, milleks on paraku hetkel võimalus vähestel eestlastel, võib iga inimene programmile toetust avaldada, ostes poest näiteks vastavalt märgistatud tooteid. Meeldiv on ka see, et korporatiivse vastutuse tegevused ei ole Eestis vaid suurfirmade pärusmaa. Positiivseks näiteks on ettevõtlik lauljatar Siiri Sisask, kelle eestvedamisel loodi fond ?Saagu valgus?. Fondi eesmärk on pakkuda lastele paremaid õppetöötingimusi ? tagada klassiruumide hea valgustatus.

Kõik ülaltoodud näited on üheselt mõistetavad ? CSR ei sünni puhtalt vajadusest midagi anda eesmärgiga vastu saada mõõdetav tulemus. CSRi aluseks on vastutus ühiskonna ees, milles ettevõte tegutseb ja sellest tulenev tähelepanu ümbritseva keskkonna ja inimeste suhtes.

Kuigi CSR ei ühti tihti üks-ühele firma ärihuvidega, tuleks sellegipoolest CSRile läheneda kui ettevõtte strateegilisele, tulevikku suunatud tegevusele. CSRi käigus loodud suhted erinevate osapoolte vahel on püsivamad kui käepigistus tänutäheks raha ülekandmise eest. Ning tegelikult peakski iga korporatiivkodanikust ettevõtte eesmärk olema püsivate partnerlussuhete loomine ja säilitamine, sest vaid sellised kontaktid tagavad püsimajäämise muutusteküllasel ärimaastikul.

Autor: Katriin Loorents