FIE eluruumi remont tekitab maksuarusaamatusi

See, kui inimene oma elamispinnal ettevõtlustulu teenib, s.t teeb elamispinnal elamise kõrval ka midagi muud, on sätestatud tulumaksuseaduse § 15 lg. 6.

Kui ettevõtja oma elamist remontides (ise seda teadvustamata) kannab ettevõtluse kuludesse osa eluruumi soetusmaksumusest, sest soetusmaksumus pole ainult elamispinna ostuhind, vaid ka hiljem selle parendamiseks loetavad tööd, käsitlevad seda tulumaksuseaduse § 37 ja 38.

Tegemist on teineteisest täiesti sõltumatute asjadega. Esimesega tuleb arvestada ainult siis, kui elamispinda müüakse ning see ei tekita probleeme ettevõtluse lõpetamisel. Teine ? soetusmaksumuse kuludesse kandmine ? on päevakohane aga nii ettevõtluse lõpetamisel kui elamispinna müümisel.

Tulumaksuseaduse § 15 lõike 5 järgi on meil inimese jaoks tema elukohaks oleva korteri või maja müük reeglina maksuvaba. Lõige 6 aga ütleb, et kui eluruumi kasutati ka muul otstarbel, siis läheb teatud juhtudel muuks otstarbeks kasutatud pinna jagu müügikasust maksustamisele. See juhtub siis, kui eluruumi ja selle omaniku vahekord on tekkinud ühel järgmistest võimalusest.

- Kinnistatud objektid on ostetud, päranduseks või kingituseks saadud.- Kui omal ajal ostueesõigusega erastatud ja siis kinnistatud maa eluruumi ümber on suurem kui 2 hektarit.- Kinnistamata eluruum on ostetud, päranduseks või kingituseks saadud.- Korter kuulub elamuühistule.

Suvilatest siinkohal juttu ei tee.

Kui osa kodustest kommunaalkuludest on regulaarselt ettevõtluse kuludesse kantud, näitab see, et osa kodust (eluruumist) on kasutatud muul otstarbel. Ent isegi siis, kui kodustest kuludest midagi ettevõtluse kuludesse kantud ei ole, ei tähenda see, et probleeme müügitulu maksustamisega ei tekki. Seadus ei räägi siinjuures millegi kuludesse kandmisest, vaid ainult faktist, et müüdavas eluruumis kunagi midagi muud tehti.

Kui ettevõtja tegevusala on selline, et nõuab mingit ruumi, pinda ta aga rentinud ei ole ja ka raamatupidamise on ettevõtja ise ära teinud, siis kus see käive tekitati? Taksojuhtide jutt, et raamatupidamise dokumendid neil kogu aeg auto pagasiruumis reisivad ja raamatupidamine rooli taga ära tehakse, ei ole usutav. Kui aga tulu teenitakse klientide juures ning raamatupidamise teenus ostetakse või kogu ettevõtlus toimub renditud ruumides, pole kodu vähemasti ettevõtluse seisukohast tõesti muuks otstarbeks kasutatud.

Tulumaksuseaduse § 15 lõige 6 rakendumisel tuleb osa müügikasust (müügihind miinus soetusmaksumus miinus müügitehingu kulud) kanda tuludeklaratsiooni A-vormile tabelisse ?Kasu vara müügist?, seda maksustatakse ainult tulumaksuga. Kui juba seaduses nii kirjas on ja kodu ettevõtluses niikuinii kasutatakse, on mõistlikum osa kommunaalkuludest ettevõtluse kuludesse kanda.

Kui eluruumi on ettevõtluses kasutatud ainult osa kogu sellest ajast, mille vältel eluruum inimesele kuulunud on, tuleb maksustamisele kuuluva osa arvutamisel võtta kaalutud keskmine. Näiteks oli eluruum inimese omanduses enne müümist 12 aastat, sellest 4 aastat oli ta FIE ja kasutas kodust 30% peale elamise ka ettevõtluses. Tulumaksuga maksustamisele kuulub sellisel juhul müügikasust

4 x 30---------- = 10%.12

Probleem tekib siis, kui ta eluruumi ostuhinda kuludesse ei kanna, sellel aga hiljem aknaid, uksi, katust või tehnosüsteeme vahetab ning osa sellest kuludesse kannab. Kui vahetataks aken või uks täpselt samasuguse vastu, võiks öelda, et tegemist on parandamisega, s.o endiste omaduste taastamisega. Reeglina vahetatakse need aga parema vastu ja see on juba parendamine.

Kui ettevõtluse kuludesse on kantud osa soetusmaksumusest, tuleb eluruumi müümisel osa müügikasust või ettevõtluse lõpetamisel osa selle turuhinnast kanda tuludeklaratsiooni E-lisale, s.t maksta sellelt nii 26% tulu- kui 33% sotsiaalmaksu. Hetkel puudub mõlemal juhul maksustamisele kuuluva osa arvutamise metoodika. Kui kuludesse kantakse 30% maja katuse vahetamise maksumusest, ei tähenda see, et kogu müügikasust peaks tuludesse kirjutama 30%. Ettevõtluse lõpetamisel turuhinna osa tuludesse kirjutamisega on lood veelgi segasemad.