Aeg otsustada: kas avatud või suletud elektriturg?

Eestil on põhimõtteliselt valida suletud ja avatud energiaturu vahel. Kui otsustame avatud turu kasuks, on ratsionaalne avada turg võimalikult kiiresti ja (võib-olla) mitte teha hiigelinvesteeringuid põlevkivienergeetikasse.

Äripäev toetab avatud elektrituru teket ja majandusminister Meelis Atoneni kiirendatud liberaliseerimiskava ? võtta eesmärgiks avada elektriturg juba järgmiseks aastaks viiendiku ulatuses.

Ei saa astuda korraga kaht, suletud ja avatud teed mööda ? valik peab langema neist ühele. Me ei eita, et Eesti Energia (EE) tõmbumine pigem suletud turu suunas on iseenesest samuti terviklik kontseptsioon. Kaevandada, toota, üle kanda ja jaotada ise, mis annab suurema kindlustunde. Ainult et see nõuab tohutuid investeeringuid tarbija taskust, kiirkorras ? vähemalt niisugune mulje jääb ? välja käidud plaani järgi 46 miljardit krooni, mis on võrreldav Eesti riigi ühe aasta eelarvega.

Kui asuksimegi tänasel päeval jõuliselt investeerima, valiks me sisuliselt suletud turu. Sellega lõikaksime vajaduse korral ära oma tagasitee avatusele. Olles sunnitud 2016. aastaks ikkagi turu avama, oleks suur osa investeeringuid, mis koosnevad peamiselt tarbija rahast, ju maha visatud. Valigem kohe üks ja õige ? avatud turg. Miks?

IBM Eesti juht Valdo Randpere on võrrelnud põlevkivienergeetika arendamist surnule kompressi tegemisega. Tõsisemalt: põlevkivi kui fossiilse maavara kütmine võib muutuda keskkonnamaksude tõttu üheks kalleimaks elektri tootmise mooduseks, ka ilma hiigelinvesteeringuteta infrastruktuuri. Arvestades, et põlevkivivarud ükskord lõpevad, investeerime lõppkokkuvõttes tupikteesse.

Hakkepuidul töötavad soojus- ja/või elektrijaamad, nagu Fortumi loodav kombijaam Tartusse, võivad osutuda praegusest monopolist efektiivsemaks. Need kasutavad odavamat ja taastuvat loodusvara. Kombijaamu võiks luua rohkemgi, kuid takistus on energiaturu suletus ? tarbijani edastamiseks tuleks kasutada EE võrke (EE peaks toodetu ära ostma), mis pole aga EE ärihuvides. Aitab poliitiliselt ja seadusandlikult vajalik otsus avada elektriturg kiiremini.

Turu avatust ei tule ilma Soome lahe aluse kaabli rajamiseta, mille maksumus oleks vaid paar miljardit krooni ? vähe võrreldes EE kavandatuga. Kaabel võimaldaks nii elektrieksporti kui ka -importi. Kui Põhjala hüdroenergia on ühel hetkel odavam põlevkivielektrist, hakkab elekter siiapoole voolama. Miks mitte rajada erakapitali toel Eestisse nüüdisaegne tuumaelektrijaam, mille toodang on puhas ja odavaim? Ilmselt saamata küll turuliidriks, kasvab pisitasa meie enda tuule- ja hüdroelektri tootmine.

Alternatiivide rohkus paneks senise suurima tootja ? EE ? efektiivsemalt tööle, leidma sisemisi reserve ja vähendama seeläbi survet hinnatõusuks. Efektiivne, samas maksimaalselt loodussäästlik tootmine ja kaabli olemasolu annavad tulemuseks elektriekspordi, millega on samuti kõrvaldatud oht kellestki sõltuda.

Autor: ÄP