Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Päritolutunnistuste väljastamine muutub ELis

    Eestis ja ELis on kasutusel järgmised päritolusertifikaatide vormid: EUR 1, sertifikaat vorm A, arvedeklaratsioon, kinnitatud eksportööri poolt väljastatud arvedeklaratsioon ja mittesooduspäritolu sertifikaat ehk üldsertifikaat.
    Reeglid, millist sertifikaati kauba päritolu tõendamiseks kasutada tohib, tulenevad juba ELi kaubanduspoliitikast ning alates 01. maist 2004 rakenduvad need reeglid ka Eestis.
    Selgituseks: Eesti ELiga liitumiseni tõendatakse Eesti ja Ukraina kaupade sooduspäritolu liikumissertifikaadiga EUR1 või kinnitatud eksportööri arvedeklaratsiooniga. Aluseks on kahe riigi vahel kehtiv vabakaubandusleping.
    Alates 1. maist 2004 tuleb Ukraina kauba impordil Eestisse esitada päritolusertifikaat vorm A. Aluseks on ELi ja Ukraina vahel kehtiv partnerluse ja koostöö leping, millest lähtuvalt rakendab EL Ukraina kaubale üldist soodustuste süsteemi. Ukraina rakendab ELi kaupadele enamsoodustusre?iimi. EList pärineva kauba saatmisel Ukrainasse tuleb kaasa panna üldsertifikaat ja seda juhul, kui Ukraina pool seda nõuab.
    Lisaks firmadele tuntud sertifikaatidele on ELis kasutusel veel kauba sooduspäritoluga seonduvad tarnija deklaratsioon, mida kasutatakse tõendina, kui soovitakse kauba ekspordil saada liikumissertifikaati EUR1 või koostada selle alusel arvedeklaratsioon, ja teabesertifikaat INF4 ja mittesooduspäritoluga seonduvad päritolusertifikaadid teatud põllumajandussaaduste ning põllumajandustoodete impordi erikorra puhul. Kasutusel on tarnija deklaratsioon, pikaajalise tarnija deklaratsioon ja tarnija deklaratsioon toodetele, mis on ühenduses läbinud töö või töötluse, kuid pole sooduspäritolustaatust saanud.
    Tarnija deklaratsiooni täpsuse või tõesuse kontrollimiseks võivad tolliasutused nõuda veel nn teabesertifikaati INF4, mille väljastab tarnija asukoha liikmesriigi tolliasutus. Täidetud INF4 väljastatakse tarnijale, kes esitab selle eksportijale ja see omakorda oma riigi tolliasutusele, et saada EUR1.
    EUR1 kehtib praegu riikide vahel, kellega Eestil on kehtiv vabakaubandusleping. Vorm A väljastatakse Eesti päritolu kauba ekspordil Jaapanisse, Kanadasse ja USAsse. Eesti toll on aktsepteerinud arenguriikides ja vähemarenenud riikides väljastatud vormi A alates 2002. aastast.
    Eestis väljastab eelpool nimetatud kahte esimest sertifikaati tolliamet. Arvedeklaratsioone kauba väärtusele kuni 6000 EUR ehk 93 900 krooni väljastavad firmad ise ja üle selle summa tohivad arvedeklaratsiooni koostada ainult kinnitatud eksportöörid. Mittesooduspäritolu sertifikaate väljastab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
    Autor: Lidia Friedenthal
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.