Ümbrikupalgas kahtlustatavad said hoiatuskirja

Esimesed sada märgukirja edastati ehituse, hotellinduse ja toitlustuse ning mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Lähinädalail saadetakse sarnaseid ennetuslikke kirju veel mitmes teistes valdkondades tegutsevatele äriühingutele, kokku saab sel aastal hoiatuskirja ligi 700 ettevõtet.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Tarmo Lige hinnangul maksavad ümbrikupalka pigem väiksemad ehitusettevõtjad, kes tegelevad eelkõige alltöövõtuga.

Lige sõnul jätkub ehitussektoris ümbrikupalkade maksmine seni, kuni jääb samaks riigihangete seadus. ?Nii kaua, kui riik ostab hinda, mitte ehitusteenust, ja kuni odavam pakkuja saab töö, on ehitusettevõtetel kaks võimalust,? ütles Lige. ?Nad kas maksavad ise peale või kasseerivad selle vahe sisse alltöövõtjate käest. Nii jääbki alltöövõtjale ainus võimalus makse mitte maksta, et vee peale jääda.?

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tegevdirektori Donald Visnapuu sõnul taunib liit ümbrikupalga maksmist, sest see on ebaaus teiste turul olijate suhtes.

?Ümbrikupalkade maksmist tuleb igati taunida, sest sellega tekitab ettevõte endale ebaausa konkurentsieelise,? sõnas Visnapuu.

Ta ei osanud siiski öelda, kas keegi nende liikmetest sai samuti maksuameti märgukirja. ?Ma loodan, et mitte ükski ei saanud.?

Visnapuu sõnul on ümbrikupalkade maksmisega seotud ilmselt pigem väiksemad ettevõtted. ?Suures kombinaadis on ümbrikupalga maksmine raske, praktiliselt võimatu,? arutles Visnapuu. ?Samas, kui on pisike ettevõte ja perefirma, siis on täiesti võimalik, et makstaksegi täiesti seaduslikult miinimumpalka.?

Maksuhaldur analüüsis äriühingute 2003. aastal deklareeritud mitmeid majandustegevuse näitajaid nagu väljamakseid töötajatele, käivet ja tasutud makse.

Tegevusalade ja piirkondade järgi valminud analüüsi tulemusel saadud keskmisi näitajaid võrreldi iga maksukohustuslase deklareeritud andmetega ning nii selgitati välja äriühingud, kelle vaadeldud näitajad erinesid oluliselt vastavatest piirkonna keskmistest.

Kahtlus tekkis maksuametil näiteks siis, kui ta avastas samas valdkonnas ja tegevuspiirkonnas ühe nelja töötajaga ettevõtte käibega 5 mln krooni ja teise sama arvu töötajatega ettevõtte käibega 0,5 mln krooni, kuid viimane maksab palka rohkem kui esimene.

Samas teatas maksuhaldur kirja saanud ettevõtteile, et vastavalt maksukorralduse seadusele vabastatakse isik täielikult või osaliselt karistusest, kui ta enne konkreetses asjas revisjoni või maksuõigusrikkumise menetluse alustamist esitas maksuhaldurile kirjalikult andmed õigusrikkumise tulemusel tasumata jäänud maksusumma kohta.