Põllumeeste sissetulek oleneb lobitegemise oskusest

Erinevalt leedulastest on eestlased arusaamisele jõudnud Brüsselis lobitöö tegemise vajaduses ning hõivanud komisjoni põllumajandustöörühmades pooled liituvate riikide kohtadest.

?Umbes neli aastat tagasi ütlesid Eesti esindajad, et mis meie selles hullumeelses ELi põllumajandusmasinavärgis ikka ära suudame teha. Parem hoiame eemale ja konkureerime ausalt,? selgitas Soome põllumajandusühistuliidu Pellervo esindaja Pekka Pesonen, kes on Brüsselis töötanud üle kuue aasta.

?Püüdsin siis selgitada, et omaette olemine võib kalliks maksma minna. Tõin näite nisukasvatusest, kus ühesuuruse põllupinnaga Eesti ja Prantsuse talus on enam-vähem võrdsete kulude juures prantslase sissetulek mitmel põhjusel üle kolme korra suurem,? ütles ta.

Nelja Eesti põllumajandusorganisatsiooni esindav Aivar Niinemägi on nüüd Brüsselis lobitööl olnud 2,5 aastat. Üksjagu kasulikku nõu on ta saanud kõrvalkontoris olevatelt soomlastelt, kelle esindus juba 12 aastat vana.

Ta tunnistab, et aega on võtnud nii suure suhtlemisvõrgu loomine kui ka koostöö sisseseadmine valitsuse esindajatega, kes algul pelgasid infot jagada, aga nüüd on kujunenud headeks partneriteks. Ta toob näite COPA ehk Euroopa Põllumajandusorganisatsioonide Liidu kasutamise võimalustest.

?COPAs koostati kiri, et Venemaalt toodava karbamiidi puhul ei ole tegemist dumpinghinnaga, kuna seal on tootjahinnad tõusnud. Mina lisasin sõnastusse ?karbamiid jt lämmastikväetised?. Paistab väike tükike suures pusles, aga ometi eesti talunike jaoks oluline,? ütles Aivar Niinemägi.

?Tänu Niinemäe kohalolekule liigub info kiiresti ja vajaduse korral saab kohe tegutsema asuda, ilma selleta oleks tunduvalt raskem,? ütles Ida-Virumaa taluliidu esimees Arvo Aller.

ELi põllumajanduslobi katusorganisatsioonide COPA ja COGECA (Euroopa Põllumajandusühistute Liit), ajalugu on 46 aastat pikk. Kevadel kolib nende peakontor komisjonile lähemale avaramasse majja. Soomlastel on juba sõlmitud 12aastane rendileping, mis näitab, kui kaugele siin aeglaselt jahvatavates eurootsustusveskites ette mõeldakse.

Pekka Pesoneni sõnul on COPA-COGECA ülimalt demokraatlik organisatsioon, kus eri positsioonil olevad riigid ei ürita ühist seisukohta kujundada kellegi arvel.

?See on väga tähtis põhimõte, kuna tagab, et näiteks väikese Eesti jaoks olulistes küsimustes ei sõideta tema seisukohast teerulliga üle,? selgitab Pesonen.

Kuid see on ühtlasi COPA puudus, sest mida rohkem sinna liikmesriike tuleb, seda rohkem erimeelsusi on ja seda raskem on neid komisjonis kaitsta. Nii et konkreetsetes rahvuslikes probleemides ei saa COPA peale loota, vaid nende lahendamine tuleb võtta kuluaarides oma kätte, rõhutab Soome põllumajandusliidu MTK esindaja Seppo Kallio.

Ta toob näite 1998. aastal euroliidus vastu võetud metsastrateegiast, mille täiustamine praegu käib ja mis peaks komisjonist suve hakul välja tulema.

?Möödunud kuud oleme selle Soomele tähtsa eelnõu koostamisel komisjoni esindajatega väga tihedat koostööd teinud, sest kui põhilised asjad saavad algdokumendis vääralt kirja, on pärast raske midagi parandada,? selgitas ta.

COPA-COGECAs on kindel tööjaotus. Selle esindajad kohtuvad regulaarselt nii nõukogus ministrite, parlamendis saadikute ja põllumajanduskomitee esindajatega kui ka komisjonis volinike ja ametnikega.

Euroopa Liidu keerulisse mõjutusmehhanismi kuulub veel üks organ, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, kuhu Eesti saadab pärast ELi liikmeks saamist seitse liiget, kellest üks esindab põllumajandust, ütles selle komitee liige Seppo Kallio. Sinna kuuluvad tööandjate, töövõtjate ning muude huvigruppide esindajad.

Ehkki tegemist on ELi ametliku institutsiooniga, teeb see kaudselt ka lobitööd, kuna mõjutab oma liikmete nõuannete ja eksperthinnangute kaudu komisjoni otsuseid.