Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärakoolitatud kollektiivi koolitus lähtub ühistest puudustest
Kogu maailmas on viimase kahekümne aasta jooksul toimunud hüppeliselt kiire areng. Et vältida konkurentsis allajäämist, on peab ettevõte hoolitsema oma töötajate arengu eest.
Ettevõtted on nende aastate jooksul teinud oma töötajatesse suuri investeeringuid. Nüüd on tekkinud olukord, kus koolituste areng on jäänud maha efektiivse ettevõtte töötajate koolitusvajadustest, kuna ideede tasandil kõik justkui ?ühised? vajadused on enam-vähem rahuldatud ja alles on jäänud vaid võimalus igaühel leida sobiv isiksusekoolitus.
Isiksusekoolitusi pakuvad mitmed koolitusettevõtted. Sellest hoolimata tunnevad ettevõtete töötajad puudust ühistest koosviibimistest, kus saaks koos areneda ja üksteist tundma õppida töö kontekstist väljaspool.
Kui firmas on tekkinud sarnane olukord ja ei suudeta leida, millised teemad on ühised ja mida kasulikku koos ette võtta, siis võib kasutada arenguvestlustes kaardistatud koolitusvajaduste grupeerimist ühiste nimetajate alla.
Paberile pandud ideedele tuleb leida ühised nimetused. Võtame igast märklausest ühe olulisima sõna, võimalusel nimetame selle mingi tegevuse ehk protsessi oskuseks, sest koolituse eesmärk on inimeste oskuste arendamine. Nii saame hea ülevaate erinevatest oskustest. Neid oskusi saame veelgi omavahel ühendada.
Sellest ühendamisest kooruvadki välja koolitused, mida just see kollektiiv vajab.
Erinevad koolitused võib omavahel ühendada näiteks kolmeks kahepäevaseks koolituseks, mis annavad ühe kollektiivi töötajatele võimaluse üksteist tundma õppida väga erinevate arenguvajaduste kaudu.
Erinevad vajadused liidavad kollektiivi ja see on firma personali- või koolitusjuhile suurepärane võimalus kollektiivi juhtida ühiste eesmärkide saavutamise poole.
Kindlasti tasub meeles pidada, et siin on käsitletud koolitusest saadavat esmast kasu, mille saab pakkumiste tegemises ja läbirääkimistes panna sõnadesse ja paberile.
Kuid koolituste korraldamisel on ka teistsugune, varjatud kasu.
Varjatud kasu võib olla näiteks töötajate rahulolu tööandjaga, kelle abil nad pääsevad välja töörutiinist ja igapäevastest eraelu askeldustest.
See on lisaväärtus inimestele, kelle arvamust on kuulda võetud, juhul kui nende koolitusele saatmisel on personali- või koolitusjuht andnud töötaja kaardistatud vajaduse kohta tagasisidet.
Autor: Aimi Raudam