- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maja asukoht ja konstruktsiooni tugevus määrab katusekatte valiku
Decora Ehitus ASi projektijuhi Tõnu Pari sõnul on plekk-katuste eeliseks kivikatustega võrreldes nende kergus. ?Plekk-katuse aluskonstruktsioon ei pea olema massiivne ning pindade ettevalmistamine on odavam. Ka paigaldamine on lihtne, korraga saab katta suuri, ka väikese kaldega pindu,? selgitab Pari.
Kui Rannila profiili ruutmeetri hind koos käibemaksuga jääb sõnul sõltuvalt pinnakatte tüübist vahemikku 70?150 kr/m², siis valtsplekk-katuse ruutmeetri hind koos paigaldusega on OÜ Plekk-Katusemeister tegevdirektori Jaanus Aedla sõnul vahemikus 200?600 krooni. Nii Pari kui Aedla kinnitavad, et plekk-katuste eluiga sõltub suuresti hooldamisest ning võib valtsplekk-katuste puhul küündida isegi üle 100 aasta.
Kivikatused on hea vastupidavusega ning ka nende toodete eluiga on tunduvalt pikem valmistajatehaste antud kuni 15aastasest garantiist: Tõnu Pari hinnangul üle 100 aasta.
Samas on kivikatuse paigaldamine töömahukas, kivi on plekist kuni 10 korda raskem ja arvestama peab hoone kandekonstruktsioonide tugevusega. Eestis on levinuimad betoon- ja savikivi. Tõnu Pari hinnangul imab betoonkivi vett sisse, on vähem vastupidav ja jääb kvaliteedilt alla savikivile. ?Savikivi ei eelda ka nii massiivset aluskonstruktsiooni kui betoonkivi ning on ilmastikule vastupidavam ning loodussõbralik,? räägib Pari.
Bituumenlaineplaatide valik on lai ja tarbijal valikut küllaga. ?Näiteks Onduline on tugev, olulise plussina saab välja tuua materjali kihtide sidususe, mistõttu kihid ei hakka üksteisest eralduma,? selgitab Pari. ?Kuna materjali on värviga immutatud, on selle vastupidavus parem.? Bituumenlaineplaatide puuduseks on tundlikkus raskustele ja katusel käimiseks peavad olema spetsiaalsed käiguteed. Ka värv püsib mõnevõrra halvemini. Kattematerjali valikul tuleb arvesse võtta ka selle pinda katva puiste tüüpi. Graanulja kujuga puiste on nõeljast puistest vastupidavam. Kuna materjali paigaldamiseks on nõutav sile aluspind, on selle ettevalmistamine kulukas.
Ka naturaalsed laastukatused koguvad populaarsust. Neid valmistatakse kolmest puidust ? katuselaastuks sobivad kuusk, haab ja mänd. Laastukatuste paigaldamine on aeganõudev ja töömahukas ning eeldab spetsiaalsete teadmiste ja oskuste olemasolu, mistõttu paigaldamisest lisanduvad kulud teevad lõpphinna kalliks. ?Laastukatuse vastupidavus sõltub suuresti materjali kvaliteedist. Eelkõige on laastukatustel miljööväärtuslik tähtsus,? möönab Aedla.
Praegu enam kasutatavad katusekatted Eesti turul pole veel jõudnud läbida aega, mis on prognoositud nende eeldatavaks kasutuseaks. Küll on selge, et katuste eluiga sõltub suuresti nende hooldamisest. Seetõttu on mõttekas enne ostmist selgitada, kuidas, kui tihti ja milliste vahenditega tuleb katusekattematerjale hooldada ning kui kulukaks see ühe või teise materjali puhul osutub. Ka parandamise lihtsus on oluline argument ? kivikatuste puhul on mingi katuseosa parandamine lihtne, bituumensindelkatuste puhul aga pole teatud osa väljavahetamine enamasti mõttekas.
Autor: Kadri Tamm
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele