Eesti koolitajatel puudub originaalsus ja säde

Muudatused nende sisus on enamasti kosmeetilised ning ?uued koolitused? sünnivad pahatihti olemasoleva materjali ümberjaotamisest ning vaid mõningasest täiendamisest. Vähesed edumeelsed koolitajad, kes näevad tõeliselt vaeva sisuliselt uute koolituste loomisega näiteks müügi või personaalse arengu vallas, rajavad tegelikkuses teed paljudele teistele turul tegutsejatele, kes poogivad kratliku osavusega uued mõtted ja lähenemised oma seniste programmide külge.

Keegi ei tunnista, et on ideid varastanud, kuigi vaid vähesed pole seda teinud. Kuigi loomulikult võivad ka kõige innovatiivsemate Eesti koolitajate programmid sisaldada arvestatavaid sarnasusi võrreldes mõningate rahvusvaheliselt tuntud tegijatega, on need siiski ise koostatud ja sisulisest küljest kümneid kordi põhjalikumalt läbi mõeldud. Uudis ei ole ilmselt ka see, et sääraste uute avatud koolituste puhul on oluliseks ideede ammutamise kanaliks osalemine konkurentide koolitustel. Iseenesest ei tundu see esmalt halb. Aga just väikesed, teise või kolmanda järgu koolitusettevõtted tunnistavad avameelsemas õhkkonnas, et nad kasutavad otseselt nimetatud koolitustelt saadud mõtteid, kuna ?niikuinii kõik teevad kõigi pealt maha?. See teeb lihtsalt kurvaks.

Eestis elavate inimeste suhtumine koolitusse ja õppimisse on kujunenud välja aastakümnete ja isegi aastasadade jooksul. Kinnistunud on kujutelm klassi ees seisvast õpetajast, kes võrdlemisi rahulikult materjali ette kannab. Nii kurb, kui see ka pole, on säärane võrdlemisi tagasihoidlik ja kiretu lähenemine avaldanud mõju paljudele koolitajatele läbi aastate.

Enamik kohalikest koolitajatest pakub ka vähemal või suuremal määral avaliku esinemise koolitusi. On äärmiselt naiivne ja rumal loota, et keegi neist tunnistaks oma esinemise kuivaks, igavaks, aeglaseks või väheemotsionaalseks. Koolitusinstrumentide arsenal on lai ning samuti on peaaegu alati võimalik leida ratsionaalne selgitus sellele, miks koolitatavatele on parimaks lahendiks just säärane esitlusviis. Tihtilugu just keskmisest vanemad koolitajad selgitavad, et teoreetilise tausta käsitlemine on vajalik koolituse sisu paremaks mõistmiseks, samuti rõhutakse põhjendustes enamasti osalejate senisele kogemusele ja eelhäälestusele.

Tegelikult ei soovita või suudeta kohati lihtsalt tunnistada oma ehteestlaslikku vagadust, mis muudab ettekande venivaks ja väheemotsionaalseks. Hoolimata asjaolust, et enamik koolitajatest selgitab emotsionaalse ja kaasakiskuva esinemisstiili vajalikkust, suudavad seda ehedalt ette näidata vaid üksikud. Naljakas ja samas omamoodi kurb on see, kuidas keskealised tuimavõitu koolitajad püüavad teeselda tõelist jõudu ja sisemist minekut. Parimal juhul saavutataksegi kentsakas tulemus, mis on võrreldav pensionärist aeroobikatreeneri katsega liikuma panna noorte gruppi ? teadmisi ja kogemusi justkui on, aga jõust jääb puudu ning tulemus ajab hoopis naerma.

Eelnevat arvestades on tõeliselt toimiva koolituse aluseks nii piisavalt originaalne sisu kui ka ehedalt emotsionaalne ettekanne.

Rääkides sellest mitmete Eesti juhtivate koolitajatega, ongi välja tulnud oluline tõsiasi ? väga häid koolitusi saavad läbi viia ainult inimesed, kes on materjali põhjalikult läbi töötanud ning omavad ka haruldast võimet olla kaasakiskuv.

Koolituse tellimisel on väga oluline aru saada, et vaid ühest poolest ei piisa ? emotsioonitu esitlus ning originaalne ja väärtuslik materjal annavad kokku kuiva ja igava ettekande; kesine materjal ja emotsionaalne väljendus aga segipaisatud struktuuriga raskesti jälgitava show. Inimesi, kes valdavad mõlemat, on Eestis tegelikult väga vähe.

Igast koolitusvaldkonnast võib leida vaid üksikuid inimesi, kes suudavad eelkirjeldatud viisil koolitada.

Kahtlemata on nimetatud isikud tõmmanud endale rohkem tähelepanu ning loonud ka olukorra, kus nende koolituste hinnad on kõrgemad, kuid see ongi loomulik ning igati põhjendatud. Kui rääkida näiteks müügikoolitusest, siis ei ole mitte mingi valemiga võimalik kloonida Peep Vainu või Ekke Lainsalu. Säärase taseme saavutamiseks on mitmeid eeldusi, alates loomupärastest kaasasündinud annetest, lõpetades isiklike läbielamiste ning personaalse arendustöö mõjuga koolituse läbiviimisel.

Igavate või sisutute koolituste aeg on möödas. Enam ei ole võimalik klienti võluda paari keskealise tädiga, kes pakatavad võlts-power?ist. Üksikud koolitajad suudavad näidata taseme erinevust tänu omadustele, mida ei saa kopeerida.

Kindlasti aitavad igavaid koolitusi lõplikult kaotada ka uued ja noored koolitajad, kuid tee tõelise professionaalsuseni on pikk ja eeldab lisaks annetele, teadmistele ja oskustele ka palju isiklikke läbielamisi. Seega on mõttekas pigem koguda raha ja korraldada oma inimestele meeldejääv koolitus juhtiva koolitaja käe all, mitte kurnata neid pikema kestvusega, odavamate, esmapilgul kaasakiskuvate, kuid tegelikult vähetoimivate üritustega.

Karin Hango, OÜ Self II arendusjuht:

On üldtuntud tõde, et inimesed ise vastutavad oma õppimise ja arengu eest. Sellest tulenevalt oleme viimasel ajal mõnedelt koolitajatelt kuulnud, et koolitaja vastutus piirdub vaid õpetatava edastamisega, et hea koolitaja on see, kes jätkab loengut laskmata end tagapingis istujate vestlusest segada. Samal ajal kurdetakse mõneski ettevõttes, et inimesed tulevad firmasiseselt tootekoolituselt ja ei mäleta järgmisel päeval isegi koolituse teemat.

Üsna visalt püsib lihtsakoeline käsitlus koolitamisest, et kursus on koolitatavatest olenemata ikka ühesugune, et hästi ettevalmistatud programm ja õppematerjalid suudavad kõigis inimestes õpihimu tekitada. Ka koolituse tulemuslikkuse hindamisel keskendutakse sageli sellele, mida koolitaja rääkis, ning jäetakse uurimata see, mida koolitatavad õppisid.

Hea koolitaja peaks koolitatavate reaktsioone, küsimusi, kahtlusi, kimbatusi märkama. Sageli väljendavad need midagi õppijate seisukohalt olulist, mida kasutades on võimalik õppimist tõhustada.

Paraku pole koolitajatel sageli head õpikogemust, õpetamisalasest väljaõppest rääkimata.

Autor: Villu Parvet