Mugava maja saab ka 20 000 krooniga

Jaanus Viese 02. juuni 2004, 00:00

Kuigi savi kui savimaja üks põhikomponente tasuta saadaval pea kõikjal Eestis, on sellest viimase 70 aasta jooksul Eestis ehitatud vaid mõnikümmend maja. Peamiseks takistuseks savimajade ehitamisel näib olevat inimeste kartus savimaja vastupidavuse üle. Samuti napib praktilist infot levinud töövõtete kohta. Puudu on ka head näited savimajadest, mis oleks taskukohased enamikule. Veelgi enam ? savimajast on tehtud luksuskaup, mida ta tegelikult ei peaks olema.

Veel sadakond aastat tagasi oli savimaja palk- ja kivimajade kõrval kolmas levinum majatüüp Eestis. Suhteliselt lihtsad, kõigile jõukohased töövõtted tagasid, et see sai esimeseks eluasemeks uue talukoha rajamisel. Savist maja oli hea alternatiiv talunikele, sest palkmaja materjal oli kallis. Kui näiteks ühe majapalgi jaoks pidi talunik töötama keskeltläbi terve nädala mõisas, siis savist sai ehitada tasuta.

Savi on ainus looduslik mitteorgaanilist päritolu materjal, mille vee sidumise võime on sarnane bioloogilise materjali omaga. Savi võime siduda vett teeb savist väärtusliku komponendi hoonete konstruktsioonides, õhuniiskus ruumis on pidevalt stabiilne.

Savimajade elanikud kiidavad ka massiivse saviseina soojust salvestavaid omadusi. Seega saab saviseina kasutada justkui päikesepatareina. Veelgi enam, maja seinas olev savi töötab ka õhupuhastajana, toimides kui õhusanitar, mis seob ruumi õhus olevaid inimesele kahjulikke keemilisi ühendeid.

Tänu savi voolitavusele saab saviseinad ehitada mittetäisnurksetena ning see annab võimaluse järgida loomulikke, looduses eksisteerivaid vorme ? kaared, kumerused.

Arvestades tänapäeva ehitiste maksumusi, ei saa kõrvale jätta ka savimaja väga väikseid ehituskulusid. Ümbruskonnast saadud, peamiselt maapinnal leiduvad materjalid (liiv, savi) annavad võimaluse oluliselt vähendada eluasemelaenu summat, aastaid, mis kuluks laenu tagasimaksmiseks, ja seega ka töökoormust. Ise või sõprade abil ehitades võib vastupidava savimaja omanikuks saada juba mõnekümne tuhande krooniga.

Arvestades ehituse käigus savimaja spetsiifikat (põlvekõrgune vundament, lubikrohviga katmine ja lai katuse äär), saab ehitada väga vastupidavaid maju. Inglismaal, kus käsitsi vormitud savimajad on olnud väga populaarsed, võib tänapäeval leida ligikaudu 50 000 savimaja, mis on ehitatud 100?300 aastat tagasi ja millest enamik on suhteliselt heas seisukorras veel tänapäevalgi. Hästi säilinud savimaju võib leida ka külmemates piirkondades ? Norras, Taanis ja isegi Alaskal. Samas nõuab külmem kliima lisasoojustust, sest savimaja seinal on sarnaselt toasoojust salvestava omadusega võime salvestada külma. Savimaja hingamise säilitamiseks kasutatakse soojustuseks bioloogilist päritolu materjale ? põhku, pilliroogu, loomanahku jms.

Eestis võib leida enne Teist maailmasõda ja varem ehitatud savimaju nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestist. Tõenäoliselt on enam tuntud Lõuna-Eestis asuvad savimajad, kuna nende punakas värv on kergesti märgatav.

Siiski on suur osa Eesti savimajadest säilinud vaid osaliselt. Põhjused on valdavalt kolme tüüpi: liiga suur savisisaldus, mis tekitab seina suuri pragusid; seinte vähene kaitsevõime niiskuse eest (paljud majad on jäetud krohvimata); majade hooletusse jätmine (katus laseb läbi). Hästi hoitud savimajad Eestis on säilinud ka aastasada ja rohkem.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega on Eestis savimajade ehitamisel levinud peamiselt kolm üsna erinevat tehnikat: vormide abil tampimine, plokkidega ehitamine ja käsitsi vormimine.

Tampimistehnika korral tambitakse märg savi ja kuuseokste või põhu segu vormlaudade ehk saalungite vahele. Plokkidega ehitamisel valmistatakse toorsavi ja põhu segust tellisekujulised plokid. Sagedasem plokitehnika valimise põhjus oli materjali suhteliselt kauge asukoht. Samas valmistati toorsavitellised sageli ka kohapeal ja plokimeetodit kasutati kui ümbruskonnas kõige enam levinud saviehitustraditsiooni.

Käsitsi vormimisel segati kokku savi ja põhk ning tõsteti see vundamendile, kus anti seinale sobiv kuju, kasutades käsi ja vajadusel ka labidat.

Tänapäeval on kõiki saviehitusviise edasi arendatud. Näiteks käsitsi vormimisel kasutatakse segu, mille peamised koostisosad on jämedateraline liiv ja põhk (segu on algselt levinud peamiselt Inglismaal). Savi on vaid sideaine, mis vallandab keemilise reaktsiooni põhulibledega ning seob liivaterakesi omavahel. Selliselt ehitatud sein on väga suure kandevõimega ning võimaldab ehitada soovi korral ka üsna õhukeste seintega maju.

Arvestades savimassi voolimist võimaldavaid omadusi, saab käsitsi vormitava saviseina sisse kujundada riiuleid, panipaiku ja isegi ümmargusi aknaid. Kui kasutada paksu klaasi, ei ole vaja isegi aknaraame, sest need saab vormida seinaga samast materjalist, varieerides vaid segu koostist aknakaare kohal (siis pannakse rohkem põhku).

Külmemas kliimas, nagu Eesti, saab savi ja liiva segust valmistada pika diivan-ahju, mille sees vookleb ahju suitsutoru (Lõuna-Eestis ehitati sarnaseid diivaneid kivist, neid nimetati lesodeks).

Kui maapinda hästi soojustada, võib savi-liiva segust ehitada ka mugava põranda, mis õli ja vahaga kaetuna on väga vastupidav ja sobib ka Eesti tingimustes.

Seega on savimaja hea võimalus kõigile, kes väärtustavad tervislikku keskkonda, loodusega harmoniseeruvat kodu ja kes seejuures ei soovi kümmekond aastat vaid pangale töötada.

Savimassi segamiseks sobib kattepresent või jäme kile, näiteks 2 × 3 meetrit.

Sega algul liiv ja savi omavahel, tampides jalgadega, kuni segu on ühtlane. Lisa vesi ja tambi uuesti. Lõpuks lisa põhk ja tambi veel kord, kuni koostisosad on segunenud. Ehita korraga kuni 15 cm kõrgune kiht, siis lase kuivada vähemalt pool päeva, sõltuvalt ilmast. Hea ühenduse tagamiseks eri kihtide vahel niisuta kuiva kihti. Kuivamise kiirendamiseks tee pinda puidust pulgaga ca 2 cm laiused sügavad augud (nagu munarestil). Eesti tingimustes on soovitatav vundament soojustada ning kasutada vundamendi all drenaa?itoru ja killustikku. Vundament võiks olla umbkaudu põlvekõrgune. Katuseserv peab vihma kaitseks ulatuma üle ca 0,5 meetrit. Alusta väiksemast majast, hiljem saad ruume juurde ehitada ja maja laiendada. Soojapidavuse suurendamiseks ja konstruktsiooni tugevdamiseks väldi täisnurki, kasuta ära savimaterjali plastilisi eeliseid. Looduseski eksisteerib täisnurki haruharva. Ehita võimalikult palju talgute korras, saad kiiremini ja kingid sõpradele unustamatud päevad savi sõtkudes.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing