Täiturite tasuv töö

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 10. juuni 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Täiturite tasuv töö
Kohtutäiturite töömahule võimaldab hinnangu anda justiitsministeeriumi kodulehekülje tabel, kus kirjas, kui palju üks või teine täitur toimikuid mullu lõpuni menetles, ja milline tööjärg ees on.
Edukamad kohtutäiturid said eelmisel aastal täitetasudena hinnanguliselt ligi kaks miljonit krooni ning menetluses olevate toimikute arv lubab lõpetamisel täitekuludena sisse kasseerida umbes 6 miljonit krooni.
Kohtutäiturite eesotsas on need, kes on saanud endale kõige magusamad nõuded ehk parkimistrahvid Tallinnas. Tallinna politseiprefektuuri trahve menetlevad edetabeli eesotsas olevad Mati Roodes, Veiko Kaasik, Urmas Tärno ja Mati Kadak. ASi Falck Eesti parkimistrahve menetlevad Urmas Tärno, Mati Kadak, Priit Lantin ja Elin Palts.
Edukamad täiturid Mati Roodes ja Urmas Tärno kinnitavad, et rabavad päevad läbi nii palju tööd teha, et pole aega võrrelda enda ega kolleegide tulemusi.
Tärno sõnas, et tema tööpäev algab pool seitse hommikul ja kestab kümneni õhtul. ?Sellise rabelemise peale alla vabariigi keskmise ei tohiks palka saada ka,? ütleb Tärno, kuid ei täpsusta oma palka.
Kohtutäiturite täiskogu asejuhataja Mati Kadaku sõnul on täituri teenistuse numbrid küll suured, kuid ka kulud on suured. ?Tegelikult on kohtutäituri tasud liiga väikesed selle stressirohke töö eest,? räägib Kadak. Tema kinnitusel on teda korduvalt ähvardatud. Kõige räigem neist oli ähvardus ta maha lasta. ?Kui järgmisel päeval kontrollisin arvet, oli potentsiaalne mahalaskja tegelikult raha kenasti maksnud,? muigab Kadak.
Kadak nimetab oma bürood, kus töötab lisaks temale neli abi, kombinaattehaseks. ?Muidu poleks võimalik menetleda aastas ligi 5000 toimikut,? seletab Kadak. Töö büroos käib konveiermeetodil ? igal abil on oma konkreetne ülesanne. ?Mina tegelen peamiselt toimingutega, käin vara arestimas, korraldan enampakkumisi ning väljatõstmisi,? räägib Kadak. ?Rutiinse töö teevad ära abid.?
Kadaku büroo postiarve on kuus umbes 10 000 krooni. ?Kusjuures mul on veel Eesti Posti soodustariif üheksa protsenti,? lisab Kadak. Igal kuul saadab Kadaku büroo võlglastele meeldetuletuseks välja umbes 1700 lihtkirja ja 300 tähitud kirja.
Kadak toob välja paradoksi, et mida paremini kohtutäiturid töötavad, seda vähem neil tulevikus tööd on. ?Võlgnikud näevad, et süsteem töötab hästi ning saavad aru, et targem on võlad ära maksta,? seletab Kadak. ?Inimesed saavad aru, et kui nad maksavad võlad kohtutäituri sekkumiseta, ei pea nad täituritasu maksma.?
Kadaku kinnitusel on ilmselgelt näha, et tööd jääb järjest vähemaks. ?Võrreldes 2001. aastat eelmise aastaga, on tööd vähemalt poole võrra vähemaks jäänud,? täpsustab Kadak.
Võlaturu kokkukuivamine kärbib kohtutäiturite arvu. Justiitsministeeriumi andmeil lahkus eelmise aastal ametist 14 kohtutäiturit. ?Enamlevinud põhjuseks oli lahkumine omal soovil,? kirjutab Kersti Künnapas ministeeriumi avalikest suhetest. Mõned täiturid vabastati ametist atesteerimistulemuste põhjal. Kriminaalmenetlus on alustatud nelja ametist vabastatud täituri suhtes, kusjuures kõigil juhtudel puudutab asi ametiseisundi kuritarvitamist.
Edukaim kohtutäitur väljaspool Tallinna on Põlvamaal ja Võrumaal tegutsev Aive Kolsar, kellel on ka kõige suurem toimikute jääk ? menetlemises või menetlemisootel on ligi 18 000 toimikut.
Kolsari sõnul on tal kogunenud nii palju toimikuid seetõttu, et ta on viimastel aastatel võtnud üle mitme Kagu-Eesti kohtutäituri töö. ?Tegu oli umbes 5500 toimikuga, millega ei ole varem tegeletud, ning mida ma tasapisi siiamaani lahendan,? räägib Kolsar.
Kolsari sõnul on Kagu-Eestis tegutsevatel kohtutäituritel suhteliselt suur töömaht ka seetõttu, et siinkandi inimestel pole raha, et trahve maksta. ?Trahvimäärad tasapisi tõusevad,? räägib Kolsar. ?Näiteks joobes sõiduki juhtimise eest on Põlvas keskmiseks trahviks kujunenud 10 000 krooni.?
Suurte, üle miljoni krooniste kahjutasudega puutub Kolsar enda sõnul harva kokku. ?Enamasti on siis tegu tüüpiliste metsavargustega, kus nõutakse ülisuuri keskkonnakahjusid,? seletab Kolsar. ?Samas on selliste kriminaalasjade kahjutasude menetlemine kõige aeganõudvam ning tasu kätte saada äärmiselt raske.? Miljoni krooni suuruse trahvinõude lahendamisel on täituritasuks ette nähtud 22 000 krooni.
Eelmisel aastal korjas Kolsar täituritasudena kokku veidi vähem kui miljon krooni. Kahe büroo, Põlvas ja Võrus asuva ülalpidamiskuludeks arvestab Kolsar iga kuu kokku umbes 40 000 krooni.
Kolsar on palganud sekretär-asjaajaja ning kaks kohtutäituri abi. ?Põlva piirkonnas võin oma teenistusega ilmselt igati rahul olla,? ütleb Kolsar.
Hiiumaal kohtutäituri asendajana tegutsev Igor Prigoda sai eelmisel aastal täituritasu veidi üle 30 000 krooni, mis võimaldab tal palgata endale ühe abilise.
?Napp täituritasu võimaldab mul vähemalt sekretär-asjaajajale palka maksta,? muigab konkurentsitult kõige vähem teeniv kohtutäitur Eestis. ?Bürookulusid mul pole, sest büroo asub mulle kuuluva firma hoones.?
Et normaalset teenistust saada, on Prigodal mitu firmat, millest edukaim, AS Heston vahendab Eestisse kodumasinaid ja köögitarvikuid.
Lisaks kohtutäituri asendajana on Prigoda aastaid tegelenud Hiiumaal ka pankrotihaldurina. Hetkel on tal käsil 3?4 pankrotimenetlust. ?Oma professiooni rakendan sisuliselt hobi korras,? räägib Tartu Ülikooli juristiharidusega Prigoda. ?Hea seegi, muidu läheksin juura alal rooste.?
Prigoda meenutab, kuidas üks hea tuttav rääkis talle 2001. aastal augu pähe, et ta teeks ära kohtutäituri eksami. ?Olin tol ajal vist ainus nõuetele vastav inimene Hiiumaal,? seletab Prigoda. ?Samas leian, et hiidlastel peab ikka olema võimalus saada avalikke toiminguid ajada kodusaarel, mitte sõita selleks Haapsallu või Pärnusse.?
Prigoda kinnitusel ei tee teda karvavõrdki kadedaks, et usinamad kolleegid-kohtutäiturid teenivad temast poolsada korda enam. ?Mul on hea meel, et kolleegidel hästi läheb,? lausub Prigoda. ?Ja samas on ka enda üle hea meel, et saan Eesti riiki siin Hiiumaal esindada.?
Parkimistrahvi saanud Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur Priit Petter polnud rahul kolleegi Mati Kadaku esitatud täituritasuga ning andis asja kohtusse.
Kuna riigikohus ei võtnud tänavu märtsi lõpus Petteri erikaebust menetlusse, lõppes kohtuskäik hagejale kaotusega ning lisaks 295 krooni suurusele täituritasule pidi Petter kinni maksma ka vastaspoole õigusabikulud 5000 krooni ulatuses.
Petter tunnistab, et rikkus 2002. aasta detsembris Tallinnas parkimiskorda ning tasus parkimistrahvi nurisemata ära. ?Täituritasu sissenõudmise õigsuse osas otsustasin aga kasutada võlgniku õigust esitada kaebus ning pöörduda kohtu poole,? räägib Petter. ?Tahtsin saada teada, kuidas kohus tõlgendab kohtutäituri tasu puudutavaid paragrahve ja teatud nüansse täitedokumendi avaldusega seoses.?
Petter tunnistab tagantjärele, et sai kohtuskäiguga suure õppetunni. ?Ka selles osas, et ära torgi täiturit,? lisab Petter.
Tallinna linnakohus leidis eelmise aasta 17. oktoobril, et kuna antud asjas on täitemenetlus algatatud ja täitemenetluse algatamist vaidlustatud ei ole, on kohtutäituril Mati Kadakul õigus saada ettenähtud kohtutäituri tasu.
Tallinna ringkonnakohus jättis tänavu 21. jaanuaril Petteri kaebuse rahuldamata.
Hetkel kuum