Eesti toetab euroliidu suhkrureformi

Euroopa Komisjon (EK) esitles juuli keskel suhkruturu reformikava, mis soovib muuta sektorit konkurentsivõimelisemaks ning tarbija- ja keskkonnasõbralikumaks, lisaks lõpetada ületootmine. Tarbijale kõige nähtavamaks tulemuseks on kolmandiku võrra madalam hind.

Eesti toetab reformi, kuna erinevalt mitmetest liikmesmaadest saavad kasu nii meie tarbijad kui ka toiduainetööstus, kelle heaolu ja konkurentsivõime suurenevad madalate toorainehindade arvel. Meil puudub peedikasvatus ja suhkru tootmine, seetõttu pole ka vastandlikke huvisid nagu 21s tootvas liikmesriigis.

Reformikava näeb ette kaitstud miinimumhinna langetamist 2008. aastaks 33% võrra, suhkru tootmiskvootide piiramist ja toetusrahade kärpimist. Prognoositav tarbijahinna alanemine on seega samas suurusjärgus, kuigi mitte kahe- või kolmekordne, nagu on Eesti ajakirjanduses väidetud. Otsusega näib olevat kiire, sest WTO liikmesriikide liberaalse tiiva õhutusel on pandud kaalule ELi usaldusväärsus kaubanduspartnerina. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi alustatakse reformiga juba juulist 2005. See on üllatavalt kiire käik, sest praegune turukorraldus kehtib 30. juunini 2006. Samuti ollakse valmis hinda langetama kolme aasta jooksul.

Põhjused, miks suhkru turukorraldus on muutumatul kujul püsinud ligi 40 aastat, peituvad mõjukate majandusharude huvide riivamises. Reform puudutab eelkõige tööstust ja kaubandust. Suuremad kahjukannatajad on suhkrupeedi töötlemise ja suhkru rafineerimise ettevõtted ning suhkrut eksportivad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna arenevad riigid, kellega Euroopal on pikaajalised sidemed. Viimased jääksid hinnaeelise kadumise tõttu ilma 190 miljonist eurost (ligi 3 miljardist kroonist) aastas. Seega pole probleemid mitte ainult põllumajanduspoliitikas, vaid peamiselt aegunud turukorralduses, mis moonutavad hindu kõige enam.

Suhkrupeedikasvatajate osa tarbija ja maksumaksja kulutustes on suhteliselt väike. Tooraine, s.o suhkrupeedi osatähtsus moodustab ELi piirhinnast ainult 6,5?7%.

Farmeri-peedikasvataja osa turukorralduse arvel (kõrge hind, tollid jms) saadud tulude jaotuses on vaid 25%, ülejäänud tarbija arvelt saadud tulu läheb maaomanike, tööstuse ja sektorit teenindavate firmade taskusse. Tootmise vähenemise ja hindade alanemise tagajärjel kaob EK prognoosi kohaselt kokku 83 000 töökohta, neist 25 500 suhkrutööstuses ja 51 000 suhkrusektorit teenindavates ettevõtetes ning ainult 6500 põllumajanduses. Kuigi ELi on kritiseeritud suure ekspordimahu pärast, tuleb lisada, et ka EL on üks maailma suuremaid suhkru importijaid, 1,7?1,9 miljonit tonni aastas. EK hinnangul täidab peale reformi elluviimist selle turuosa Brasiilia. Siin on ka üks põhjusi, miks EL on reformiga viivitanud ja eelistanud Aafrika partnereid.

2001. aastal maksid tarbijad suhkru ja toodete kõrge hinna tõttu 2,1 miljardit eurot (ligi 33 miljardit krooni) süsteemi hüvanguks. Reformikavas on arvestatud vajadust toetada neid piirkondi, kus suhkrupeedikasvatus ja tootmine lõpetatakse.

Autor: Kalle Nõlvak