Eesti Vedajate Liit reklaamib lubadeta autovedajaid

Eesti Vedajate Liidu (EVL) väline konsultant Olavi Ergma tõdes, et EVLi liikmete veebis toodud nimekirjas võib olla ettevõtjaid ja firmasid, kes on veoteenuse pakkumise kas peatanud või lõpetanud. ?Kahjuks ei jätku meil ressursse liikmete pidevaks kontrolliks,? lisas Ergma. ?Firmadepoolne teavitamine on mõnikord lünklik ning meie kedagi muutustest teatama sundida ei saa, samuti ei saa liit vastutada selle eest, et kõikidel vedajatel oleksid vajalikud dokumendid korras.?

Samas peaks liit Ergma hinnangul pigem liikmete õiguste eest seisma kui kontrollorgan olema. Ergma soovitab vedajatest klientidel, kes tegutsevad illegaalselt, liidule teada anda.

Liikmete tausta kontrollitakse Ergma andmeil liitumisel, mil äriregistrist uuritakse, kas kandidaat on tegutsev firma, kelle tegevusalaks transporditeenuse pakkumine.

Eesti-sisesteks vedudeks väljastab sõidukikaarte Eesti Autoettevõtete Liit (EAL), mille direktor Villem Tori ei osanud vedajate liidu usaldusväärsust hinnata, sest EALil puuduvad kontaktid vedajate liiduga.

Küll küsitakse Tori sõnul EAList päris tihti informatsiooni vedajate kohta, viimane järelepärimine puudutas usaldusväärsust ehk kust leida ettevõtet siis, kui tekivad probleemid raha kättesaamisel.

?Kui ettevõte on meie keeles ?kaardil?, on nähtav, leitav, eluga kursis, võib ettevõtet võtta kui arvestatavat partnerit,? lisas Tori.

Samas on Tori sõnul väga raske anda hinnangut, kui palju on Eesti transporditurul niinimetatud musti vedajaid, kes tegutsevad ebaseaduslikult, omamata vajalikke lube. ?Autoveoseadus lubab teostada nii tasulist vedu kui ka vedu omal kulul. Alles politseiprefektuuride korraldatud järelevalve põhjal võib kontrolltulemusi analüüsida. Kõige paremat ülevaadet on võimalik saada ainult vedajate endi informatsiooni kaudu,? selgitas Tori. ?Kõigil vedajail on võimalus konkurendi kohta infot saada EALi koduleheküljelt ja ka kaupade veo kohta: kas vedu teostatakse omal kulul või tasu eest.?

Infot ebaseaduslike vedajate kohta, mis EAL on saanud, on Tori sõnul ka kontrollitud ning see on kinnitust leidnud. ?Oleme kõigepealt kontrollinud meieni jõudnud infot kahtlaste veokite numbrite järgi enda andmebaasist. Kui kirjeid ei ole, et firmal on sõidukikaart, oleme andmed politseile edastanud,? selgitas Tori.

Sõidukikaartide olemasolu saab kontrollida kahelt kodulehelt, siseriiklikke sõidukikaarte väljastab Eesti Autoettevõtete Liit, rahvusvahelisi Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon.

Rahvusvahelisteks vedudeks väljastatud sõidukikaardid annavad õiguse ka siseriiklike vedude teostamiseks, siseriiklike kaartidega rahvusvahelisi vedusid aga teostada ei tohi.

Autoettevõtete liidu kodulehel sõidukikaardi lingil klikkides leiab siseriiklikuks veoks antud sõidukikaartide omanikud. Avanevalt lehelt leiab viite andmebaasile, kus saab kaardiomanikke sorteerida nii firmade kaupa kui ka otsida neid firma nime või registreerimisnumbri järgi.

Siseriiklike vedude osutamiseks oli tänavu 30. juuni seisuga väljastatud 3952 sõidukikaarti.

ERAA kodulehelt leiab rahvusvahelisteks vedudeks väljastatud sõidukikaardid sõidukikaardi lingi alt, avanevalt lehelt leiab viite andmebaasile, kus on kirjas firmad, millele kaardid on väljastatud, ning ettevõttele väljastatud kaartide koguarv.

Rahvusvahelisteks vedudeks oli 3. augusti seisuga väljastatud 5000 sõidukikaarti.

Eesti Vedajate Liidu (EVL) kodulehel välja toodud 68 liikmest omab Eesti Autoettevõtete Liidu andmeil veoteenuse osutamise õigust ehk sõidukikaarti 46 firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE). Ülejäänud liikmetel Eesti Autoettevõtete Liidu andmeil nimetatud luba ei ole. EVLi andmeil on nimekirja viimati uuendatud tänavu 11. juunil.