Kas ehitusturul saab kaotust vältida?

Ehituse miljardiklubi ehk suuremad arendajad ja keeruliste objektide ehitajad teenivad suuremaid kasumeid kui väikesed ehitusettevõtted. Kuid kui võrrelda suhtarvuna kasumit ja käivet, siis hiilgavaid üksiknäiteid leiame pigem alltöövõtjate ja väiksemate seast. Võitma peaksid ehitusmahtude kasvust kõik.

Kunagi kurtis üks Montreali bussijuht, et neil on kaks aastaaega: talv ja teedeehitus. Sel aastal I ja II kvartalis on Eestis ehitustöid tehtud vastavalt 28% ja 17% rohkem kui eelmisel aastal. Kes võidab? Tuntud on ütlemine, et majanduse arengut mõõdetakse kraanade arvu järgi. Viimastel aastatel on ehitussektor andnud stabiilselt 6?7% SKPst. Ehitusturg on kasvanud 11?13% aastas, 2002. a isegi 22%. Aina kasvaval turul peaks olema lihtne tegutseda. Miljardiklubisse kuuluvate ettevõtete käive kasvab turu keskmisest kasvust kiiremini. Oletus, et miljardiklubi soovib võtta suuremat osa ehitusturust, peab paika. Selleks turul ollaksegi.

On teada, et ilma tutvusteta on peaaegu võimatu kodu ehitama või remontima leida head ehitajat. Suurtele objektidele leidub pakkujaid alati, aga lepingu saamiseks tuleb kõvasti vaeva näha. Ühe suure ehitusfirma pakkumiste eest vastutaja ütles hiljuti, et ?igal õhtul koju minnes on nina verine?.

Kui suurematel läheb hästi, läheb hästi ka alltöövõtjatel. Tegeliku töö teevad ära ju väiksemad, alltöövõtjad. Siiski, isegi praegu, tõusva turu olukorras on kurtjaid. Aasta esimeses pooles ei olnud piisavalt tööd ehitusfirmadel, kelle aastakäive on 30?100 miljonit ja kes teevad põhiliselt peatöövõttu. Üle 5?10 miljoni maksvaid lepinguid soovivad juba kõik suured saada. Firmale, kelle aastakäive on 40 miljonit, 200miljonilist lepingut üldjuhul ei anta. Tulevikus, ja eriti langeva turu tingimustes, on neil vaja tõsiselt mõelda, millist ni??i leida.

Kes kaotab? Ehitusturul on nõudmine sageli ületamas pakkumist, aga hinnad ei ole hüppeliselt tõusnud. Täpsemini ? hinnad on tõusnud materjalide, tööjõu ja kütuse hinna tõusust tulenevalt, aga mitte töö hulgast sõltuvalt. Näiteks metalli hind maailmaturul on mõjutanud raudbetoontoodete hinda. Kui ehitushinnad tõusevad ja ka töö hulk turul suureneb, ei suurene üldjuhul sugugi kasumimarginaal.

Üks põhjus on selles, et ehitusturule sisenemise barjäär on väga madal. Kui vajalikud registreeringud olemas, on väga lihtne uue ettevõtmisega alustada. Alustamiseks ei ole vaja kuigi palju investeerida, piisab, kui firmas on vastutav spetsialist ja mõned töölised. Täpsem statistika puudub, aga suurema osa ehitus- ja remonditöödest teevad väga väiksed ehitusfirmad.

Lihtne ehitustöö ei ole võimaldanud suure konkurentsi tõttu erilist marginaali teenida. Kui tavapärasele ehitustööle aga lisada arendustegevus, siis on olukord teine. On oluline vahe, kas müüa küttepuid või teha täispuidust mööblit.

Ehitusteenusele on põhjendatult kõrged ootused. Ehitamise eest makstav summa tundub tellijale suur ja ehitajale väike. Tellijal on alati õigus eeldada head kvaliteeti, hinnast sõltumata. Vahel on ülesanne võimatu. Väga head ja üliodavat korraga ei saa.

Näide. Ilupuude müüjal lõpeb vastutus müügitehinguga, mingit garantiiaegset vastutust müüjal ei ole. Kui aga müük ja ?paigaldus? toimub ehitaja kaudu, siis nõutakse kaheaastast garantiid koos finantstagatistega. Suurema riski eest sageli kõrgemat hinda küsida ei saa. Ehkki võib-olla peaks. Aga ka kõrgem hind ei garanteeri taimede kasvuks soodsat ilma. Tellija aga loeb lepingut.

Ehitusturg kasvab ka 2005. aastal. Loodan, et kaotajaid ei ole ja tellija saab kvaliteetse ja usaldusväärse teenuse õige hinnaga.

Autor: Tarmo Lige