Juhtkonna roll firma raamatupidamises suureneb

Eelmise äriühenduse standardi kohaselt oli võimalik äriühendusi, mille omandajat ei suudetud määrata, kajastada nn pooling-meetodil. Uue juhendi kohaselt on lubatud kasutada aga ainult ostumeetodit. Selline nõue tugineb eeldusele, et kõikide äriühenduste puhul on võimalik omandaja kindlaks määrata. Juhendis on toodud täiendavaid näiteid selliste asjaolude kohta, mis näitavad, kes on tehingus omandaja ja kes omandatav.

Pooling-meetod (ehk ühinevate ettevõtete varad ja kohustused liidetakse nende bilansilistes väärtustes ning firmaväärtust sellisest kajastamisest ei teki) ja ostumeetod (ehk ühendatava ettevõtte netovara liidetakse ühendaja netovarale selle õiglases väärtuses ning soetatud netovara õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse vahe kajastatakse firmaväärtusena) võivad anda väga erineva tulemuse. Eelpool kirjeldatud muudatus lõpetab olukorra, kus kahe ettevõtte aruanded ei ole omavahel võrreldavad vaid seetõttu, et juhtkonnale on jäetud nn manipuleerimisruumi, et otsustada, kas kasutada ostumeetodit või pooling-meetodit.

Kui äriühenduse tulemusena tekkiv positiivne firmaväärtus ehk soetusmaksumus on suurem kui soetatud netovara õiglane väärtus, siis vana äriühenduse standardi järgi kajastati seda firmaväärtust soetusmaksumusena, millest oli maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langused. Kulumit arvestati lineaarsel meetodil vastavalt firmaväärtuse kasulikule elueale eeldades, et üldjuhul see ei ületa 20 aastat.