Pärnu linn kimpus ühistranspordi korraldamisega

Pärnu linnavalitsus, mis tänavu viiendal katsel Pärnu ATP maha müüs, on suvepealinna ühistranspordiga endiselt kimpus. Kuna viimastel aastatel on linnavalitsejate aur kulunud peamiselt bussipargi mahaparseldamisele, jäi ühistranspordi arendamine kõrvaliseks. Sootuks läbi sõrmede vaadati arengutele, mis algasid pärast Eesti astumist Euroopa Liitu, kui tõusis kütuseaktsiisi määr.

Juba siis oli selge, et vanaviisi jätkates ei suuda bussipark enam linlasi ühistranspordiga senistel tingimustel kindlustada.

2. juulil läks Pärnu ATPst raekotta teele taotlus muuta kehtivaid piletihindu. Linna ja Pärnu ATP vahelise lepingu järgi pidanuks linnavalitsus oma otsusest teatama hiljemalt 2. septembriks. Mida ei tulnud, oli otsus. Seejärel lubati linna ettepanekuid septembrikuu jooksul, ent mida ei olnud, olid ettepanekud.

Ajalooks on saanud oktoobrikuugi ja ainus, mis ühistranspordi rindel on muutunud, oli linnavalitsuse otsus võtta oktoobrikuise linnavolikogu istungi päevakorrast maha ?Pärnu linna ühistranspordi arengukava aastani 2010? esimene lugemine.

Kuna linnavalitsus on maksnud bussipargile ka toetust vähem, kui lepingus kirjas, siis on Pärnu ATP-l näpud põhjas ja rahakoti rauad tulised.

19. oktoobril linnavalitsusse saadetud kirjas tõdes Pärnu ATP peadirektor Andrus Kärpuk: ?Siinkohal ei ole tegemist meiepoolse ähvardusega, vaid tõdemusega, et AS Pärnu ATP-l lõpevad peagi rahalised vahendid mootorikütuse eest maksmiseks. On viimane aeg hakata tegelema reaalsete probleemidega või töötada välja kriisistsenaarium.?

Lootes linnavalitsuse mõistvale suhtumisele, sõlmis bussipark arvelduskrediidilepingu jaanuarini 2005. Nüüd on sel moel saadud lisaraha otsakorral ja lähitulevikus terendab bussiliikluse seiskumine.

Pärnu ATP tegi linnavalitsusele ettepaneku jätta üksikpileti hinnad kioskist ostmisel samaks (8 krooni ja pensionäril 4 krooni), kuid lisada bussist ostmisel vastavalt kaks krooni ja üks kroon.

Olukorda leevendaks õpilase kuupileti hinna tõstmine 40 kroonilt 80 kroonile ja pensionäridel 65 kroonilt 80 kroonini. Samuti soovib Pärnu ATP bussijänestejahi kulude katteks poolt laekuvatest trahvisummadest (praeguseks on laekunud trahve 706 881 krooni).

Selline hinnatõus ei aitaks Pärnu ATPd kasumisse, kuid kataks kulud. Mullu ja tunamullu olid Pärnu linnaliinid kahjumis, vaid 2001. aastal teeniti veidi üle saja tuhande krooni kasumit.

Pärnu 44 000 elanikust umbes 20 000 kasutab erinevaid bussisõidusoodustusi, mis näitab ilmekalt, et soodustuste poliitika on tasakaalust väljas.

Pärnu ATP näeks meelsasti, et ühistranspordi probleemide lahendamiseks koguneks Pärnu linnavolikogu erakorralisele istungile, kuid linnavalitsuse arvates on aega küll ja bussipargi muret võib arutada ka volikogu novembrikuisel korralisel kokkusaamisel.

Autor: Kalev Vilgats