• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti euroliidu IT-auhinnale ei kandideeri

    Naabritest sai 20 väljavalitu sekka Soome tarkvarafirma F-Secure. 1996. aastal samal konkursil ühe kolmest peaauhinnast võitnud F-Secure kandideerib tänavu nutikate telefonide viirusetõrjetarkvaraga. Teine Soome firma Fogscreen leiutas õhuvoolul põhineva ekraani, millest saab läbi jalutada ja millele võib tele- ning videopilti kuvada mõlemale ekraanipoolele. Rootslased on tänavu samuti esindatud kahe firmaga, samas Prantsusmaalt pääses 20 parema sekka seitse IT-lahendust.
    Edukamaid tooteid tutvustati eelmisel nädalal Hollandis Haagi messil. Palju huvilisi tungles Prantsuse firma Total Immersion stendi ees. Prantslased ühendasid nimelt kolmemõõtmelise kujutise ja telepildi: kaamera filmis ümbrust ja näitas seda ekraanil ning lisas neile kolmemõõtmelisi kujutisi. Kui hakkasin ekraani pildistama, kuvati sinna minu kohale lendama pisike kopter.
    Eestis euroliidu infoühiskonna programmiga (IST) tegeleva sihtasutuse Archimedes konsultandi Tarmo Pihli sõnul pole ükski Eesti projekt seni Euroopa mastaabis piisavalt konkurentsivõimeline olnud. ?Vähemalt 20 parema projekti hulgas pole Eesti firmasid seni figureerinud,? lisab ta.
    Haagis IST-messil osalenud Tartu Ülikooli Kliinikumi informaatikateenistuse direktori Erkki Leego sõnul meeldis talle 20 parema projekti seast Rootsi firma Cypak toode, PIN-koodi sisestamisega kontaktivaba ligipääsukaart. ?Väga huvitav lahendus, mis võiks hästi sobida ka kliinikumile,? sõnab Leego. Cypakile pole see esimene kord IST-auhinnale kandideerida, 1999. aastal nad juba said ühe peaauhinna.
    Samuti Haagis IST-messil käinud süsteemiarendusfirma Webmedia juhi Priit Alamäe sõnul on Eestis palju huvitavaid ideid, millel oleks potentsiaali sellisel üritusel huvi äratada. Eestlastele omase tagasihoidlikkuse ja kohatise ambitsioonikuse puudumise tulemusena kahjuks suur osa neist ei jõuagi rahvusvahelisele areenile, lisab ta.
    Euroopa Komisjoni infoühiskonna programmi raames kümnendat korda antavale auhinnale kandideeris sel aastal 430 toodet 29 maalt. 20 parima sekka pääsesid üheksa riigi firmad. Kõik need 20 ettevõtet said euroliidult preemiaks ligi 80 000 kr. Kolm kõige uuenduslikumat ning Euroopa jaoks suurima turupotentsiaaliga tehnoloogilist lahendust saavad peapreemia suurusega 200 000 eurot ehk 3,1 mln kr. Võitjad kuulutatakse välja järgmise aasta alguses Brüsselis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.