Ettevõtjate koostöös valmivad suuremad projektid

Palkmajade tootjal Ritsu terendab Hiinas suurtellimus, mille täitmiseks tal paraku üksi jõudu napib. Kakssada suurt palkmaja kahe aasta jooksul haaraks endasse kogu ettevõtte senise tootmismahu ja seoks ta liiga riskantselt ühe tellijaga.

Ritsu ees seisev probleem ehk tegelikult väljakutse näitab ilmekalt, et kohalikud firmad on välisturul läbilöömiseks liiga väiksed, mistõttu on hädavajalik koostöö Eesti ettevõtete vahel.

Koostööd, millest teoreetiliselt rääkides noogutavad heakskiitvalt kõik ettevõtjad, tuleb tegelikkuses ette väga harva. Tõsi, seda teevad, ja üsna edukalt, nii teedeehitajad kui ka ehitusfirmad. Seda soovist koduturul välisfirmadele vastu hakata. Aga mujal, nt tööstuses ja välistellimuste saamiseks?

Koostöö puudumist suuremate välistellimuste tegemiseks kurdavad näiteks mööblitööstused, kes üllataval kombel kuuluvad Eestis veel valdavalt kohalikule kapitalile ja kelle seas ei ole ka selgeid turuliidreid, kelle ümber koonduda.

Erandiks pole puidutööstused. Sel kevadel kutsus Võrumaa väikese liimpuitplaadi tootja Lasva Liimpuidu omanik Juho Toomik maakonna puidutööstureid ühendama oma jõud ja korraldas isegi ühe selleteemalise seminari.

Eriti särasilmset vastukaja üleskutse ei leidnud. Hästi iseloomustas ettevõtjate mõtteviisi Wermo nõukogu liige Richard Mutso, kelle sõnul on koostöö küll vajalik, kuid selle takistuseks võib kujuneda ettevõtete kadedus ühise piruka ehk turu jagamisel. Samuti võib koostööd takistada kartus oma partnerite toodangu kvaliteedi pärast.

Tänases Äripäevas kirjeldatud Ritsu Hiina-tellimuse puhul tuleb arvestada asjaoluga, et Ritsu pole veel konkurentidele teinud otsest üleskutset. Siiski võib seda juhtumit pidada n-ö lakmustestiks, kas palkmajade tegijad oskavad ja tahavad koos rohkem raha teenida kui igaüks eraldi.

Kuigi puitmajade tootjatel on ilmselt omad välislepingud juba olemas ja suurtellimuse täitmine võib palju segadust kaasa tuua, tasub Hiina tellimust kainelt kaaluda. Näiteks võiks ju vajadusel kas või projektipõhise ühisfirma luua, millele siis allhanget teha.

Selliseid suurtellimusi eriti tihti palkmajade tootjatele ei tule. Viis aastat tagasi terendas võimalus lüüa kaasa maavärinas kannatanud Türgi ülesehitamisel. Siis jäi 1,6 miljardi kroonine tehing valitsuse soovimatuse taha riigi garantiid anda.

Äripäeva toimetus kaalus võimalust kutsuda riiki, nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust, üles olema välistellimuste täitmisel vahendajaks ning kohalike tööstuste koostöös eestvedajaks. Loobusime sellest aga põhjusel, et sellisel juhul jääks asi erinevate arengukavade ja töögruppide moodustamise taha toppama. Siin pole ettevõtjal loota kellelegi teisele kui endale ja miks mitte ka erialaliidule.

Eelkõige on aga kõik kinni eesmärgi püstitamises. Julguses näha oma firmat teatud aja pärast tegijana mitte ainult maakonnas või isegi Eestis, vaid miks mitte Euroopas ja sealt edasi maailmas. Ning seda koostööd tehes, teiste kogemusest õppides või seda üles ostes. Mis siis, kui soov saada esimeseks ei täitu. Halvimal juhul on ettevõtja kogemuse võrra rikkam, paremal juhul veidi suurem tegija ikkagi.

Autor: ÄP