Eesti Energia eksport sõltub Lätti müügist

Eesti Energia ekspordib iga aasta umbes 1?2 TWh (1 TWh = 1 tuhat GWh = 1 miljon MWh) elektrienergiat. Võrdlusena olgu öeldud, et Eestis tarbitakse aastas umbes 5,5 TWh elektrit.

Meie peamiseks ekspordisuunaks on Läti. Statistikas arvestatakse ekspordina ka Venemaale osutatavat põlevkivi ümbertöötlemise teenust. Pärast Estlinki kaabli valmimist 2006. aasta lõpuks loodame oluliselt suurendada oma eksporti Põhjamaade elektriturule, millele meil täna ühenduste puudumise tõttu ligipääs puudub.

Võrreldes eelmise aasta talvega oli 2005. aasta algus elektrienergia ekspordi osas Eestile väga vaikne.

Elektri eksporti mõjutas eelkõige talvekuu kohta erandlikult soe ilm, mis põhjustas jaanuarikuus väga harva esineva suurvee Lätis Daugava kaskaadil, mistõttu Läti eksportis jaanuaris elektrienergiat tavapärase impordi asemel. Kui eelmisel aastal importis Läti jaanuaris kokku 258 GWh, siis sel aastal oli netoimpordi maht vaid 36 GWh.

Statistilises plaanis avaldas elektrienergia jaanuari ekspordinumbritele mõju ka see, et Venemaast tulenevatel administratiivsetel põhjustel ei osutanud me Venemaale põlevkivi ümbertöötlemise teenust.

Lisaks Läti enda elektritootmise mahu kasvule vähenes tänu soojale ilmale oluliselt ka Läti sisetarbimine.

Ühekraadiline erinevus tähendab näiteks Eesti tarbimises umbes 12 GWh tarbimismahu muutust kalendrikuus (ühes kuus tarbitakse Eestis keskmiselt 460 GWh elektrit). Eestis oli 2005. aasta jaanuar näiteks kuus kraadi soojem eelmise aasta jaanuarist ning seetõttu vähenes tarbimine kokku ca 72 GWh ulatuses. Ilmast tingitud tarbimismahtude muutused Lätis on sarnased.

Teatud ulatuses võimendas Läti kodumaise tarbimise vähenemist ka jaanuari suurtorm, kui teatud ajaperioodil oli Lätis elektrita ligi 60% tarbijatest. Elektriühendus taastati Lätis täielikult alles jaanuarikuu lõpuks.

Eesti Energial on ka 2005. aastaks olemas Lätiga eelmise kahe aastaga analoogse ekspordimahuga müügileping. Eesti Energia on viimastel aastatel moodustanud Läti impordist kuni 50%, seda eelkõige tänu konkurentsivõimelisele hinnale Narva Elektrijaamadest. Eesti Energia kõrval on teised suuremad vabaturu elektrimüüjad Balti elektriturul Leedu Ignalina tuumaelektrijaam ja Venemaa elektrimüüjad.

Leedu Ignalinas suleti üks kahest tootmisplokist vastavalt kokkuleppele Euroopa Liiduga eelmise aasta lõpus, mis vähendas Leedu elektriekspordi potentsiaali umbes 9 TWh. Venemaa elektri hind sõltub eelkõige kohapeal toodetava maagaasi hinnast. Viimase poole aasta jooksul on hinnad Venemaa elektribörsil tõusnud ligi 10%. Paljudel Balti riikide elektritootjatel seisavad ees mahukad renoveerimistööd tootmisvõimsuste ajakohastamiseks ja keskkonnanõuete täitmiseks.

Eesti Energia on juba teinud esmased vajalikud investeeringud Narva Elektrijaamadesse, mille raames uuendati kaks energiaplokki kokku 430 MW võimsusega. Uus põlevkivist elektri tootmise tehnoloogia tagab meile pikaajalise konkurentsivõime, kuna oluliselt on vähenenud tootmisest tulenevad keskkonnaheitmeid ning märgatavalt on tõusnud elektritootmise efektiivsus.