Viiel päeval nädalas kaheksa tundi järjest ilma aknata kontoriruumis viibimine on väsitav ja masendav, sest looduslik valgus ei pääse tuppa, vaateväli on napp ja tekib rõhutuse tunne.

Eelmisel aastal aknata kabinetis töötanud sekretär Elina Leppoja ütleb, et loomuliku valguse puudumine põhjustas peavalu ja loidust ning värske õhu nappus ja pidev kinnise ukse vaatamine tekitas maha­jäetud tunde.

Et ilma aknata kontoriruumis oleks võimalikult meeldiv töötada, soovitab Leppoja tuua töökoha juurde lopsakate lehtedega taimi ning avada ukse. Kui avatud ustega töötamine pole võimalik, tuleks kaaluda klaasuste kasutamist.

Samuti võiks ruumi sisustamisel mõelda väikese purskkaevu muretsemisele: nii saab tuppa tuua looduslikku tunnet. Mööbli valimisel soovitab Leppoja rahulikke värve ja matte puitpindu. ?Kui mööbel on läikivapinnaline, siis võib lambivalgus sellelt peegelduma hakata ning see väsitab silmi,? hoiatab Leppoja ja lisab, et võimaluse korral tuleks aknata ruumi paigutada vähe mööblit.

Pool aastat aknata ruumis töötanud müügikonsultant Ethel Köök ütleb, et üks suurematest vigadest, mis juba esimesel nädalal ilmnes, oli ajataju puudumine. Köök kannatas ka õhupuuduse käes, mida süvendas teadmine, et akent pole võimalik avada. ?Kui aeg-ajalt õues värske õhu hingamine pole võimalik, siis peaks aknata ruumis olema kindlasti konditsioneer, sest õhunappus tekib kiiresti, eriti juhul, kui ruumis istutakse mitmekesi,? ütleb Köök.

Kontoriruumi akende üks funktsioone lisaks loomulikule valgusele on vahelduse pakkumine. ?Akende puudumisega kaasneb rutiinioht, suhtlemise langus,? selgitab arhitekt Taavi Kuri. ?Visuaalse kontakti piiratus tingib ahistatuse ja rõhutuse tunde, sest inimene tunneb ennast alateadlikult lõksus olevat.?

Kuri sõnul aitavad akende puudumist kompenseerida uksed: mida rohkem uksi, seda parem. Siiski tuleb tähele panna, et ruum ei muutuks koridorisarnaselt läbikäidavaks.

Arhitekt soovitab tähelepanu pöörata valgustusele. ?Täna­päeval on olemas väga hea spektrieristusega päevavalguslampe, mis matkivad edukalt päiksevalgust,? ütleb Kuri. ?Meeles tuleb ka hoida, et näiteks sinise spektri poole kalduv valgus on ergutav ja ehmatav, punasepoolne aga uinutav.? Kuri rõhutab ka, et sageli ei pöörata piisavalt tähelepanu varjudele, mis aitavad tuba elavdada.

Toa sisustamisel soovitab Taavi Kuri mõelda tühjade seinamassiivide dekoreerimisele, sest just seinad on need, mida töötajad peavad akna puudumisel vaatama. Konkreetseid piire tuleks hajutada peidetud valgustuse, elava materjali, sirmide ja karniisidega.

Mitmekülgse kujunduse eesmärk peaks olema vahelduse pakkumine väsinud silmadele ja meeltele. ?Näiteks võiks olla seinte ääred pikitud taimedega, millele on suunatud eraldi valgus ? see muudab ruumi palju elavamaks,? õpetab Kuri.

Suured akendeta ruumid soovitab Kuri jagada boksideks, mis on eraldatud istuva töötaja silma kõrgusele jäävate vaheseintega. Ka lae võib veidi madalamale tuua, et valgustid jääksid karniisi taha. Huvitava võimalusena ruumi elavdamiseks pakub Kuri seina sisse ehitatud akvaariumi.

Ruumides, kus puudub loomulik valgus, on seda võimalik kompenseerida erinevate valguslahendustega. Vahvaid ?aknaid? saab tekitada näiteks vaheseintesse valgusseinte näol. Kui sinna peita hajusat valgust, tekib mulje, nagu valgus tulekski väljast. Oluline on kasutada võimalikult loomuliku valgusega torusid.

Akendeta ruumis peaks rõhutama avarust ja ruumi­küllust. Ma ei soovitaks lage madalamale tuua, sest inimesed üldiselt tahavad õhku enda ümber. Aga loomulikult leidub ka selliseid inimesi, kellel peab enese ümber tekkima pesa ? hubane ja suhteliselt väikese­mõõduline keskkond.

Teisalt ei tohiks avatust kahandada ruumi boksideks lahterdamisega, sest ka see hakkab ängistama. Tsoneeritus peab küll olema, kuid see on tekitatav ka muude lahendustega kui seinad. Parima lahenduse leidmiseks tuleb alati lähtuda kohast, firma spetsiifikast ja seal tööle hakkavatest inimestest.