Töö lähivälismaal kordades tulusam

Välismaale meelitab firmasid eelkõige sealne kõrgem teenusehind ? meie mõistes kirvehinnad on seal keskmised teenusehinnad või isegi alla selle.

Väidetavalt on Euroopas tellimusvedu neli korda tasuvam kui Eestis. Riigid, kus põhiliselt reisijatevedu tehakse on Rootsi ja Soome, aga ka Kesk-Euroopa riigid. Sageli on nii, et Eesti firmale kuuluv buss jõuab Eestisse vaid paaril korral aastas, kui sedagi.

Kuue bussiga opereeriva OÜ Hepato juhatuse liige Riho Toomra sõnul on takistab Eesti bussivedajat välismaal edukas olemast vaid tellijate umbusaldus.

?Kuna me oleme ikka endine soveti riik, tuleb ennast ikka kõvasti tõestada nii busside hea kvaliteedi kui ka teeninduse ja usalduse osas,? selgitas Toomra.

Samas ei pea bussifirmad muretsema ainult teenuse kvaliteedi pärast, vaid on ka omi äririske.

?Välismaal on risk veoraha kättesaamise osas tunduvalt suurem kui siin Eestis. Jalga tuleb pidevalt ukse vahel hoida. Samas kui juba koostöö on sujuma hakanud, siis on lootust pikemaajalisele partnerlusele,? lausus Toomra.

Tema sõnul aitavad välisriikides tehtavad reisijateveod üle elada madalperioodid novembris ning jaanuaris.

Mõneti küll on hakanud olukord paranema, kuna üha rohkem inimesi võtab jaanuaris suusareisi ette. Kohalikul turul valitseb aga tihe konkurents.

Eestis on halvemas seisus keskmised ettevõtted, kellel bussipargi suuruseks on orienteeruvalt 10?20 autobussi.

Keskmistest bussiettevõtetest paremas seisus on ühemehefirmad ning suured ettevõtted. Esimesed on mobiilsed, suutes kiiresti turumuutustele reageerida, suurte eeliseks on võimalus hajutada ressurssi ning toetuda suurematele veomahtudele.

?Kui turg stabiliseerub, muutub olukord lihtsamaks ennekõike nn ühemehefirmadele, kellel pole vaja pead murda palgatõusu tarvis vahendite leidmiseks, ning suurtel ettevõtetel, kes näiteks regulaarliiniveol on suutelised käigus hoidma ka kahjumlikke marsruute,? selgitas olukorda ASi Sebe tegevjuht Riivo Seppar.

Seppari sõnul kehtib see nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste vedude osas. Tema arvates sobivad väikebussifirmadele ideaalselt eritellimusveod, näiteks tööliste või koolilaste vedu.

?Meie jaoks pole eritellimused kõige rentaablimad, kuna see toob muudatusi töögraafikutesse. Samuti on eritellimused ajamahukad, seda ennekõike bussijuhi tööd silmas pidades. Samuti soovitakse eritellimusel põhjendamatult madalat hinda,? lausus Seppar.

Et väike- ning ühemehefirmadel on lihtsam turul hakkama saada, nõustub ka Toomra.

?Ühemehefirmal on kulude pool ju väike. Samas kui teil on juba kolm või neli bussi, nõuab see juba vajalikku remondibaasi. Lisaks on vaja ka palkasid maksta,? sõnas ta.

Kas väikeettevõttel on mõistlik opereerida ühesuuruste bussidega, sõltub ennekõike töö iseloomust ning veomahtudest. Paindlikkuse huvides on hea, kui firmal nii suuri kui ka väikebusse.

Kahe bussiga opereeriva OÜ Revalialink ühe osaniku Valvo Vunki sõnul teevad nemad välisriikides Eesti turismifirmadele juhuvedusid ühekordsete lepingute alusel, see tasub ära, kuna nii on kerkivate kütusehindade taustal kindlam.

?Välismaal Eesti turismifirmadega koos tegutsedes on võimalik küllalt eduliselt hakkama saada. Küsimus vaid selles, kuidas usaldus võita. Praegu peamegi soomlastega läbirääkimisi. Tegelikult me alles avastame Euroopat,? lausus Vunk.

Tema sõnul liisivad turismiga tegelevad Euroopa väikevedajad uue bussi, mida peetakse 2?5 aastat.

?Moraal selles, et uued bussid on töökindlad, kõpitsemist ei vaja. Põhiaur läheb teenimise peale. Kui buss on ennast aastatega ära teeninud, liisitakse uus,? selgitas Vunk eurooplaste taktikat.

Tihedas riigisiseses konkurentsis on eelised üldjuhul suurettevõtetel. Tulud tulevad bussinduses reisijatehulgast, piletihinnast ja avaliku liiniveo puhul ka dotatsioonist.

Kui kulukomponendid, millest kütus ja tööjõud on suurimad, kasvavad, siis saab seda kompenseerida tulubaasi komponentidega või kuluefektidega.

Suurem kuluefektiivsus, mis mõistagi ei teki iseenesest vaid tuleb realiseerida, ongi suurettevõtte eelis, mis loob konkurentsisituatsioonis suurtele parema vastupanuvõime turu muutuste, seal hulgas hindade tõusu vastu.

Eesmärgiks oleme seadnud, et suurettevõttena suudame tugiteenuseid ja üldjuhtimist teostada paarkümmend protsenti odavamalt, võitu loodame saavutada suuremate hankemahtude ja ühiselt organiseeritud tegevuste arvelt.

Praegu oleme küll keskendunud peamiselt siseturule. Palju tööd on liiniveo hangetega.