• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.11.05, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Autode kasutamise võiks üle vaadata

Kuni kütusehinnad ja autoga seotud kulud suurenevad, muutub 2000kroonise erisoodustuse hinna juures tööandjale auto omamine veelgi kasulikumaks ja auto omamine töötajale veelgi kahjulikumaks.
Isegi maksimaalse erisoodustuse hinna juures on tööauto töötajale kasutamiseks andmine üldjuhul suhteliselt maksusõbralik motivatsioonivahend.
Sõidupäeviku pidamine on õigustatud eelkõige siis, kui tööandja tahab saada ülevaadet töötajate sõitude kohta või erasõite tehakse nii vähe, et 2000 kroonilt maksude maksmine ei ole proportsionaalne. Isikliku sõiduauto hüvitamine on igati mõistlik juhul, kui töösõitude kulu jääb alla 1000 krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erandina ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik läbida teekonda mõistliku aja- või rahakuluga. Seda võimalust kasutatakse, kui töövahetus algab või lõpeb ajal, mil ühistransport enam ei liigu või kui töötaja elab kohas, kus ühistransport ei käi või käib ebamõistlikul ajal. Liiklusummikuid ebamõistliku ajakuluga seostada ei maksa ja nimetatud erandi liiga julge tõlgendamine võib kaasa tuua maksuriske.
Teise võimalusena erisoodustuse vältimiseks saab töötaja hüvitada talle tehtud soodustuse, milleks on vastavalt autole kolm või neli krooni kilomeetri kohta. Maksimaalne hüvitatav summa, millest lähtutakse ka sõidupäeviku puudumisel, on 2000 krooni. Paraku maksu- ja tolliameti koduleheküljel olev infomaterjal seda põhimõtet ei kinnita.
Juhendi järgi peaks arvestust pidama ka juhul, kui erisoodustust tehakse üle 2000 krooni, sest vastasel juhul pole tegeliku erisoodustuse hinna ja töötaja poolt hüvitatud summa vahet võimalik kindlaks teha.
Tööandja võib töötajale maksta maksuvabalt töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni kuni 1000 krooni kuus. Kui peetakse sõidupäevikut, võib maksimaalselt hüvitada töötajale 4 krooni sõidetud kilomeetri kohta, kuid kokku mitte üle 2000 krooni.
Ehkki see summa ei pruugi katta autoga seotud kulusid, ei ole isegi kuludokumentide alusel lubatud üle 2000 krooni maksuvabalt hüvitada. Lisaks läheb autokuludelt kaduma käibemaks.
Võimalus on võtta töötaja auto äriühingu kasutusse, mis lubab tööga seotud sõidud kanda kulusse piiramatus ulatuses. Sõiduauto tööandjale müümine/üürimine/kasutusse andmine on kasulik eelkõige õiglase kulude hüvitamise tõttu. Tööandja saab kütuse-, remondi- ja muudelt kuludelt maha arvata sisendkäibemaksu ja pole 2000 krooni suurust piirangut kulude kandmisel.
Kui sõiduauto kuulub tööandjale või on näiteks töötaja poolt äriühingule antud tasuta kasutamiseks, käsitletakse erisoodustusena töötaja erasõidud, sealhulgas kodu ja töökoha vahelised sõidud. Üle 5 aasta vanuse ja alla 2liitrise mootorimahuga sõiduauto puhul on iga isiklikul otstarbel tehtud sõidu erisoodustuse hind 3 krooni kilomeetri kohta. Kui auto on uuem või omab suuremat mootorit, on kilomeetri hinnaks 4 krooni. Maksimaalne erisoodustuse hind on 2000 krooni ning sellest lähtutakse ka juhul, kui sõidupäevikut ei peeta. Kui auto soetamiselt või kuludelt on sisendkäibemaks maha arvatud, siis on erisoodustuse hind ühtlasi ka omatarve, mistõttu tekib lisaks tulu- ja sotsiaalmaksule ka käibemaksukohustus.
Autor: Alari Ossa

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele