10. november 2005 kell 22:00

Elu ongi valikud

Noorena paistis, et kui elukutse leitud ja pere loodud, ongi suured valikud seljataga. Mingil moel nii ongi. Aga elu ei jää ju seisma. See aga tähendab, et iga päev tuleb teha nii tühiseid kui ka väga olulisi valikuid. Ja vahel näitab aeg, et tühine valik osutus otsustavaks, oluline tühiseks.

Mis aitab inimest siis, kui ta saab valida? Päris kindlasti on esimene abimees korralik haridus. Hea ülikool annab lisaks diplomile ka kombe kogu aeg midagi juurde õppida. Tänapäeva maailm on nii keeruline, et pideva eneseharimiseta ei saa üldse aru, mis ümber toimub. Teine võrratu abimees on asjatundlikkus. Seda ei anta diplomiga kaasa. See tuleb tööga.

Kui oled õige elukutse valinud, kui sul läheb hästi, seisad uute valikute ees. Igal rahval on mingis variandis kuldkalakese muinasjutt. Et kui oled kuldkalakese ehk suure edu kinni püüdnud, kas oskad sellega midagi mõistlikku ette võtta. Enamik eestlastest seisid esimeste tõsiste valikute ees üheksakümnendate alguses. Nii minagi. Eesti suurimas õigusnõuandlas töötades olin harjunud, et nii otsustamine kui ka vastutus oli rohkem teiste õlgadel, mina tegin konkreetset kutsetööd.

Valik jätkata omaenda advokaadibürooga nõudis harjumuste muutmist. Raamatupidamise korraldamine, rasked personaliotsused ning vastutus lisaks klientidele ka oma büroo töötajate ees olid hoopis teist liiki stress kui harjumuspärane vastasseis kohtusaalis. Ometi usun, et toonane valik oli õige.

Ja nüüd naiste suurimast valikust: kas töö või lapsed. Vanasti lapsed lihtsalt sündisid. Tänapäeva naine otsustab ise, millal see juhtub ja paigutab ka abikaasaks olemise ning laste kasvatamise oma eluplaani. On kahtlematult naisi, kellel töö, saavutused, karjäär on prioriteet. Ja siis otsitakse vastust, kuidas teenida oma esimene miljon. Reaalsus on, et enamikule inimkonnast ? eriti naistele ? jääb ka esimene miljon tulemata. Aga kui püüaks siiski saada edukaks! Kus on edukuse retsept? Kus esmaste sammude tegevusjuhis? Tõenäoliselt tuleks alata enda julgustamisest, et vabaneda harjumuspärasest isikliku vastutuse võtmise kartusest. Tuleks usaldada ennast, sest siis usaldavad sind ka teised.

Minu advokaadibüroo oli omas ni?is päris edukas, kuid aastatega meid usaldama õppinud kliendid lootsid meile üha laiemates valdkondades. Kaks aastat tagasi leidsin ennast taas valiku ees ? kas püüda pakkuda klientidele oma jõududega kõiki teenuseid või leida üha enam spetsialiseeruvas õigusmaailmas konkreetne valdkond. Usun, et suutsin teha valiku, mis oli kasulik pikaajalistele headele klientidele ja võimaldas isiklikult minul keskenduda oma kitsama õigusliku eriala ? kriminaalõiguse ? uute arengute jälgimisele. Otsus ühendada oma büroo Advokaadibürooga Concordia nõudis harjumuspäraseks saanud iseotsustamisest ja isevastutamisest üleminekut koostööle. Ka see ei olnud kerge valik. Mõistlik partnerlussuhe nõuab usaldust ja veendumust, et minu kliendid saavad neile väärilise teeninduse osaliseks ka teiste büroos töötavate advokaatide poolt.

Naisettevõtjatena vajame ka kindlust, et meie panust hinnatakse lõppkokkuvõttes samaväärselt kui meie partnerite oma. Oma õiguste eest seistes ja selgeid kokkuleppeid sõlmides on see täiesti võimalik. Partnerlus tähendab, et pead ise sõna ja nõuad seda ka teistelt.

Enamik Eesti naisi saab hakkama palju rohkemaga, kui nad ise endast uskusid.

Autor: Monika Mägi

Hetkel kuum