Greenspan näitas keskpanga poliitilisust

Alan Greenspan saavutas ­Föderaalreservi juhina pea­aegu pühaku staatuse. Väheseid keskpangajuhte on sedasi idealiseeritud. Tegelikult paljastas Greenspani ametiaeg, kui vale on arusaam sõltumatust keskpangast ja mitteerakondlikust keskpankurist.

Greenspani hiilgehetkedeks oli 1987. aasta börsikrahh ja samuti 1998. aasta, kui Fed langetas intressimäärasid vaatamata ähvardavale ülemaailmsele finantskriisile. Need kordaminekud koos 1990. aastate buumi ja hinnastabiilsuse näiva püsivusega panid inimesed Greenspani ülistama ja lasid neil samas unustada halvemad hetked. Fedil ei õnnestunud ära hoida 1990. aasta majanduslangust ja Greenspani selle perioodi avaldused näitavad, et majandusprobleemide põhiolemust ei mõistetud.

Tegelik Greenspani pärandiga seotud probleem puudutab viimase viie aasta jooksul USA majanduses toimunut, mille eest ta suuresti vastutab. Greenspan toetas 2001. aasta maksukärpeid argumentidega, et kui midagi ei tehta USA kiiresti suureneva eelarveülejäägiga, makstakse riigivõlg umbes kümne või viieteistkümne aasta jooksul täielikult ära.

Et finantsturud seda tõsiselt võtsid, näitab nende kergeusklikkust. Wall Street toetas maksukärpeid ja oli valmis kuulama ükskõik millist argumenti, mis seda eesmärki teenis. Viga polnud ainult maksukärbete suuruses, vaid ka nende mudelis. Maksukärped, mida tehti kõige rikkamatele ameeriklastele, pakkus vähe majanduslikke stiimuleid. Puudujäägi suurendamine ei viinud majandust täieliku tööhõiveni, seega tegi Fed, mida ta pidi tegema ? kärpis intressimäärasid. Madalamad intressimäärad toimisid, kuid mitte sellepärast, et nad oleksid investeeringuid suurendanud, vaid nad panid leibkonnad oma laene refinantseerima ja aitasid kaasa kinnisvaramulli tekkimisele. Greenspan jätab maha USA majanduse, mida koormavad perede ja riigi suured võlad.

Pole selge, kas Greenspani sundis maksukärpeid toetama vale otsus või püüdis ta Bushile meele järele olla. Tõenäoliselt oli tegemist kombinatsiooniga, kus Greenspan ja Bush viisid ellu ?koletise näljutamise? strateegiat, mis sundis tulude vähendamise kaudu riigisektorit kahandama.

Argument sõltumatu keskpanga kasuks on see, et poliitikuid ei saa usaldada. Kuid samamoodi ei saa ilmselt usaldada keskpankade juhte, kui nad avaldavad arvamust valdkondades, mis jäävad väljapoole nende otsest vastutusala. Greenspan toetas puudujääkide suurenemiseni viinud strateegiat sama entusiastlikult kui mõni poliitik, kuid poliitikast kõrgemal seismise viigileht andis talle usaldusväärsuse. Makromajandus ei saa kunagi olla poliitikavaba. Kahjuks on paljud riigid keskpanga ja selle juhi sõltumatuse illusiooni kütkes ega mõista Greenspani kõige olulisemat õppetundi.

Autor: Joseph Stiglitz