Võimuvõitlus interneti pärast

Eile Tuneesias alanud ÜRO maailma infoühiskonna tippkohtumisel oli see üks teravamaid teemasid, kuid lahendusest ollakse kaugel.

Dilemma on järgmine: kuidas tulla vastu nõudmistele, et ühe riigi asemel peaks internetti kui paljudele riikidele eluliselt tähtsat ressurssi haldama laiem rahvusvaheline üldsus, ilma et ?ebavajalik politiseerimine kuldmuna munenud e-hane ära tapaks?, illustreeris Wall Street Journal. Ehk teisisõnu: kuidas jagada võimu nii, et säiliks interneti efektiivsus, stabiilsus ja innovatsioonijõud.

USA kontroll johtub sellest, et interneti arendasid omal ajal militaarseks kasutuseks välja USA akadeemikud. Kui internet üheksakümnendatel aastatel plahvatuslikult levima hakkas, andis Bill Clintoni administratsioon domeeninimede haldamise 1998. aastal loodud mittetulundusühingule ICANN, mis asub USA kaubandusministeeriumi haldusalas. Sinnamaani tegeles sellega 30 aastat üks California professor ?Jon Postel.

USA valitsuse algne plaan oli järk-järgult aastaks 2006 kontrollist ICANNi üle loobuda, kuid mida häälekamalt teised riigid kontrolli jagamist nõudsid, seda enam hakkas George W. Bushi administratsioon kahtlema. Tänavu juunis teatas USA kaubandusministeerium, et kontrollist ei loobuta. Üsna samal ajal esitas oma raporti ÜRO peasekretäri Kofi Annani loodud töögrupp, mis pidi esitama ettepanekud interneti haldamise ümberkorraldamiseks.

Teema ise kerkis tehnoloogiaring­kondadest poliitikute päevakorda eelkõige seoses Iraagi sõjaga, kus USA käitus taas arvestamata rahvusvahelise üldsuse arvamust. ICANNi hakati nägema kui veel üht USA hegemoonia tööriista. Piisab näiteks domeeninime .ir kustutamisest, et Iraan internetist kaoks.

Häälekamate muudatuste nõudjate seas on Brasiilia, Kuuba, Iraan, Hiina, Venemaa. Samuti Euroopa Liit, mis pooldab rahvusvahelisel koostööl põhinevat mudelit. Valdavalt on riigid mures, et nii oluline ressurss on nende kontrolli alt väljas. Ühed kardavad enam süsteemi stabiilsuse ja usaldusväärsuse pärast, teised, et ei saa kontrollida sisu. Tehnoloogilistest lahendustest sõltub näiteks, kas need soodustavad info levikut või hoopis tsenseerimist. Internet koosneb esmalt väärtustest, siis alles serveritest ja kaablitest, kirjutas ajakiri Foreign Affairs.

USA ja suurte IT-firmade, nagu Google ja Microsoft, seisukoht on seni olnud, et mis töötab, seda pole vaja parandada.

Infoagentuuride andmeil jõuti Tuneesias esialgsele kokkuleppele, et USA kontroll tehnilise poole üle jääb praegu muutmata. Küll aga luuakse huvitatud osapoolte foorum oluliste teemade kohta: küberkuritegevus, rämpsposti ohjamine, , , mille esimene kokkusaamine peaks toimuma tuleva aasta alguses Kreekas. Perspektiivis tuleb USAl siiski järele anda ? näiteks on Brasiilia ähvardanud, et võib muidu kasutusele võtta paralleelse domeeninimede süsteemi.

Põhimõtteliselt oleks tõesti parem, kui asi oleks laiema halduse all.

Aga ma ei oska kahjuks öelda, milline oleks hea lahendus.

Samas ma arvan, et USA ei ole kaugeltki kõige vähem tsenseeriv maa maailmas, neil on seal omad probleemid sellega, mida eetrisse lubada.

Internet on globaalne ning kõiki inimesi puudutav infoühiskonna infrastruktuur ning tema regulatsioon ning haldus peab olema teostatud rahvusvahelise koostöö vormis.

Minu arvates puudub hetkel hea ning kõiki osapooli paeluv ettepanek selle tulevase koostöö vormi jaoks, kuid see ei tähenda, et asjad peaksid jääma praegusele kujule.

Soov koostööd teha on kõikidel, ka USA esindajatel.