Nõrk fonolukk mõjub vandaalile magnetina

Seejuures ei pruugita sugugi piirduda ainult fonoluku kallal füüsilise jõu näitamisega, vaid lukk võib hoopis jalad alla võtta ja seinalt teadmata suunas kaduda.

Just viimase variandiga puutus kokku Tallinnas Tõnismäel paiknev Läti saatkond, mille ukse juures olnud fonolukk sai oktoobri alguses endale sel viisil uue omaniku.

Fonoluku varas on siiamaani tabamata, hoolimata sellest, et fonolukk oli varustatud kaameraga.

Samasuguse varguse ohvriks langes möödunud aasta juulis Eestis resideeriv Prantsuse suursaadik, kelle residentsi välisukse juurest viidi ära fonolukk. Videokaamera küll jäädvustas varga, kuid ka selle luku varast pole seni tabatud.

?Nimetatud fonoluku varguse kohta alustatud kriminaalasi lõpetati tuvastamatuse tõttu,? kommenteeris Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja, Tuuli Härson.

Lukumüüjad ei oska pakkuda ühtegi seletust, kellele või milleks võiks fonoluku paneeli vaja minna. ?Kogu juhtsüsteem on hoopis teises kohas, seega on meile täiesti arusaamatu, mis juhtpaneelidega pärast vargust peale hakatakse,? kinnitab lukufirma AS Valnes juht Alvar Veersalu.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul on üldiselt lukkude ja välis­uste puhul rohkem probleeme lõhkumise ja rikkumise kui vargusega.

Vargustest sagedamini juhtubki seda, et fonoluku paneel lõhutakse lihtsalt ajaviiteks ära: lüüakse kõlari kate mõlki, surutakse sisse kinni või tõmmatakse nupud ära. Selliste jõumeeste tarvis on olemas spetsiaalsed vandaalikindlad juhtpaneelid, mis on tehtud tugevamast plekist ja mõeldud just nendesse kohtadesse, kus kohalike jõumeeste demonstratsioonesinemised põhjustavad majaomanikele peavalu.

Lisaks fonolukkudele on korteriühistutel ja asutustel probleeme nende pikanäpumeestega, kes ukselukke varastavad. Erinevalt fono­luku­süsteemidest, mille järelturg on praktiliselt olematu, on kahtlast päritolu ukselukule ikka võimalik ostjat leida. Seda eriti juhul, kui pakutaval tootel ilutseb mõne tuntud lukufirma kaubamärk.

?Üldiselt ei ole tavalise ukseluku varastamine suur probleem, sest piisab vaid mõne kruvi lahtikeeramisest ja juba ongi lukk uksest käes,? selgitab Alvar Veersalu. Ei ­aita isegi see, kui kruvide pead ära rikkuda: varaste ?tööriistade? hulka kuuluvad ka akutoitel trellid, mille abil saab segavad kruvid lihtsalt välja puurida.

Keerulisem on nende lukkudega, mille ukse eest kättesaamiseks on vaja omada ka võtit. ?On olemas sellised lukud, millest saab lukusüdamiku kätte vaid siis, kui on olemas lukule sobiv võti,? selgitab Veersalu. Ilma võtmeta peab luku kättesaamiseks luku lõhkuma, see on aga vargale täiendav ajakulu, samuti tekitab luku südamiku lõhkumine majaelanike tähelepanu köitvat müra.

Viimasel ajal on varaste kõrgendatud tähelepanu alla langenud aiaväravaid avavate süsteemide mootorid.

Nende varastamise põhjus ja eesmärk on jäänud lukumüüjatele seni arusaamatuks ? müüa neid mootoreid eriti kuhugi ei saa ja ka detaili enda väärtus vanametalli kokkuostupunkti viies on kaduvväike.

Seejuures ei põlga vargad tõsist tööd: Kakumäel alles ehitusjärgus oleva eramu võrkaeda lõigati auk, augu kaudu hoovi sisenenud varas kruvis rahulikult maha aiaväravat avava mootori ja viis selle minema.

Õnneks on selliste olukordade vältimiseks olemas ka muid meetodeid kui treenitud valvekoera hankimine.

Aiavärava avaja saab näiteks siduda maja valvesüsteemiga, nii et pärast avaja juhtmete läbilõikamist annab valvesüsteem häire.

Samuti on mõned väravate avamise süsteemid ise varustatud alarmidega, mis hakkavad tööle niipea, kui keegi peaks väravat raputama või üritama süsteemi ennast aia küljest eemaldada.

Vargakindlust saab suurendada ka muul viisil, näiteks kasutades spetsiaalseid kinnituspolte. Nende avamiseks on vaja erilisi tööriistu, mida tavalisel vargal üldiselt kaasas pole.