EPL: Prügivedu ootab ees hüppeline hinnatõus

Kui praegu tuleb ühe tonni tavajäätmete ladestamisel nõuetele vastavasse prügilasse maksta saastetasu 30 krooni aastas, siis tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkava uue keskkonnatasude seaduse eelnõu järgi tuleb saastetasu maksta juba 92 krooni. Nõuetele mittevastava prügila puhul tuleb arvestada aga 124kroonise hinnatõusuga. Aastas toodab Eesti elanik 400 kilo olmejäätmeid, vastav saastetasu on 12 krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eestis ladestati prügilatesse 2003. aastal 12 miljonit tonni jäätmeid. Euroopa Liit on prügiladirektiiviga kehtestanud nõuded jäätmete ladestamisele. Nende nõuete kohaselt ladestati 2004. aastal vaid ligi 300 000 tonni olmejäätmeid ehk ainult 2,5 protsenti ladestatud jäätmete üldkogusest. Eesti on ühel esimestest kohtadest maailmas tekkinud jäätmete hulga poolest elaniku kohta. 2002. aastal tekkis 14,4 miljonit tonni ja 2003. aastal 18,4 miljonit tonni jäätmeid. 73 protsenti sellest tekkis põlevkivikompleksis.

Seetõttu tabavad karmimad maksud suure saastekoormusega põlevkivikompleksi ettevõtteid, mis üheaegselt reostavad õhku ja vett ning ladestavad ohtlikke tootmisjäätmeid. Uute ja kõrgemate saastetasu määrade hüppelise tõusu üle on nurisenud Eesti Energia, Eesti Põlevkivi, ehitusmaterjalide tootjad.

Kuigi saastetasud kerkivad järgmisest aastast mitmekordselt, ei tohiks see asjatundjate hinnangul inimesele tuua kaasa suuremat väljaminekut kui 67? 81 krooni aastas. Ka edaspidi jääb keskkonnatasude suurenemisest tingitud kulutuste kasv aastas alla 100 krooni inimese kohta.