Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prognoosid ei eruta enam investoreid
Üha vähem ettevõtteid annab USAs kasumiprognoose ja üha vähem ka usutakse neisse, kirjutab ajaleht Financial Times.
1990. aastate lõpu tõusval aktsiaturul reageerisid investorid tugevalt ettevõtete kasumiprognoosidele ja analüütikute ootustele.
Analüütikud tulid välja oma prognoosidega ning tõid numbreid vaikselt allapoole, kui ettevõte selleks põhjust andis. Siis ületas ettevõtte kvartalitulemus alandatud kasumiprognoosi, firma sai turul sooja vastuvõtu osaliseks ja aktsia sel päeval tõusis.
Nüüd see reegel enam ei kehti. Pärast aastatuhande vahetust hakkasid ettevõtete tulemused keset raamatupidamisskandaale ja internetibuumi jääma drastilistelt allapoole ootusi.
Hetkel tõusevad küll kasumid ja prognoosid tugevalt aga turg neile ei reageeri.
USA aktsiaturgu laialdaselt jälgiva S P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete kasumid on käesoleval aasta kolmandas kvartalis võrreldes aastatagusega 12% paremad ja järgmiseks aastaks oodatakse tugeva kasvu jätkumist. Samas on indeks tõusnud sel aastal vaid 1%.
Riskifondidel, mis annavad praegu enam kui poole aktsiaturu käibest, tundub olevat prognooside mängust kõrini. Citigroupi aktsiastrateeg Tobias Levkovich sõnul hakkavad investorid aru saama, et pole suurt tähtsust kui firma lööb oma prognoose penni või paari võrra.
USA Kommertskoja president Thomas Donohue arvates on kvartaliprognooside süsteem pannud nii analüütikuid kui ka kompaniisid mõtlema lühiajaliselt. Süsteem on ehitatud üles nii, et homseid asju nõutakse juba täna. ?Ma ütlen teile, et ettevõtete tegevjuhtide frustratsioon prognoosidesse on lai ja kasvab kiiresti. Ma kinnitan teile, et ettevõtted alandavad tihti alandavad oma teadus- ja arengukulusid, et saada täis oma lubatud kasumiprognoos. Ma annan endast parima, et kvartaliprognooside andmine üldse ära kaoks,? lisas Donohue.
Arvatakse, et (pankrottidega lõppenud) raamatupidamisskandaalide taga oli just see, et ettevõtted soovisid oma kasumiprognoosi täis teha ja ületada. Isegi siis, kui see ülesanna oli võimatu.
Riskifondi valitseja Whitney Tilson sõnul on miljon erinevat viisi, kuidas mõjutada kasumit penni-paari võrra üles või alla. Kuna ettevõtted teadsid, et nad saavad turu poolt karistada, kui nad prognoose ei täida kasutatigi selliseid võimalusi ära.
Praeguseks on ettevõtete kasumiprognooside andmine vähenenud.Greenwich Associates andmeil tuli 2003. aastal 72% firmadest välja prognoosidega, kuid eelmine aasta kõigest 55%. Järgnevatel aastatel peaks kümnendik firmadest veel prognooside andmise lõpetama.