Mõjukas Bundesbank ei pea Eestit euroküpseks

Saksa keskpank ehk Bundesbank on Euroopa Keskpanga kõrval eurotsooni mõjukaim pank. Pole kahtlust, et konservatiivset rahapoliitikat ajaval Bundesbankil on öelda otsustav sõna rahaliidu laienemise kohta. Kui seni on Eesti takistava asjaoluna toodud liiga kõrge inflatsioon, siis Bundesbank nimetab nüüd ka jooksevkonto puudujääki.

Oma soovist tuleval aastal rahaliitu pääseda on uutest ELi liikmesriikidest soovi avaldanud Eesti, Leedu ja Sloveenia. Viimases kuuanalüüsis heidab Bundesbank eriti Eestile ette liiga suurt jooksevkonto puudujääki, väites, et see on riigi arengutaseme kohta liiga suur.

Ehkki jooksevkonto puudujääk ei ole rahaliitu astumise ametlik kriteerium, hoiatab Bundesbank, et rahaliitu astumisega kiirustamine muudab keeruliseks õige valuutakursi määramise. Kui kurss osutub valeks, suurendaks see jooksevkonto puudujääki veelgi.

Eesti eelmise aasta jooksevkonto puudujääk oli 10% sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles aastaga vähenenud 3 protsenti. Bundesbank nimetas liiga suureks ka Ungari jooksevkonto puudujääki, mis on protsendi võrra väiksem kui Eesti oma. Ungari on aga suure eelarve puudujäägi tõttu rahaliitu astumise edasi lükanud.

Teiseks Eesti ja ka Leedu rahaliitu astumise probleemiks nimetab Financial Times kõrge energiahinna survet inflatsioonile. Financial Timesi väitel on energial Eesti tarbijahinnaindeksis suurem kaal kui vanadel ELi riikidel, sest energia kasutamine pole nii tõhus.

Leedu rahandusministeeriumi asekantsler Rolandas Kirsiciunas prognoosib Leedu kevadiseks inflatsioonimääraks 3 protsenti ja lisab, et kõigele vaatamata ei ole Leedu kaotanud lootust tuleva aasta algul rahaliitu pääseda.

Mais avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ettekande, kuidas on kandidaatriigid nende arvates valmis eurole üleminekuks. Financial Timesi andmeil on Eestil teatud lootus, et tema võimalusi kaalutakse veel oktoobris.

Financial Timesi väitel sai Sloveenia sel nädalal kinnituse, et võib alustada lõplikke tehnilisi ettevalmistusi eurole üleminekuks.

"Sloveenia rahaliitu astumise võimalused on üsna head," ütles ELi eesistujamaa Austria rahandusminister Karl-Heinz Grasser Euroopa Parlamendis. "Mis puutub Eestisse ja Leedusse, siis seniste andmete põhjal näivad nende väljavaated kehvad."

Läti, Malta ja Küpros soovivad astuda rahaliitu 2008. aastal, Slovakkia 2009. ning Ungari ja Poola 2010. aastal.

Eesti jätkab ettevalmistusi, et olla valmis euroalaga liitumiseks 1. jaanuaril 2007, teatas Eesti Pank eile kommentaariks Saksamaa Bundesbanki seisukohtadele.

"Eesti täidab hetkel euro käibelevõtuks vajalikest kriteeriumidest eelarve tasakaalu, riigivõla, intressimäärade ja vahetuskursi stabiilsuse kriteeriume," ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.

Lipstoki sõnul on Eesti inflatsioonimäär olnud nõutust kõrgem, seda eelkõige mullu suvel toimunud kütusehindade järsu tõusu tõttu. Inflatsioonitempo on langenud alates oktoobrist ning see suundumus jätkub, 2006. aasta lõpus ja 2007. aasta alguses on Eesti Panga prognoosi kohaselt oodata inflatsiooni langemist alla kolme protsendi.

"Seega on enneaegne öelda, et Eesti ei täida hinnastabiilsuse nõuet 2006. aasta jooksul," ütles Lipstok.

Eesti jooksevkonto puudujäägist ei ilmne kuidagi majanduse tasakaalustamatust ning konkurentsivõime vähenemist. Eesti on endiselt hinnatud riik välisinvesteeringuteks ning jooksevkonto puudujääk peegeldab osa protsessist, mille eesmärk on arenenumatele riikidele järele jõuda, edastas Eesti Pank.

Alates 2000. aasta septembrist on välismaiste otseinvesteeringute maht Eestis neljakordistunud: 42 miljardilt kroonilt 163 miljardile kroonile. Jooksevkonto puudujäägist ligi pool on põhjustatud reinvesteeritud tulust, mis on märk ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimest.

Eesti Panga prognoosi kohaselt oli 2005. aasta jooksevkonto puudujääk 9,4 protsenti SKPst ning see langeb 2006-2007 vastavalt 8,5 ja 7,8 protsendile.