Väikeseid saeveskeid pigistab toormenappus

"Raiemahu vähendamine mõjutab suuri saeveskeid vähe, sest suurtel on raha ja nemad võtavad kõik kodumaise palgi ära ning toovad vajaliku koguse tooret väljast juurde," ütles Võrumaal asuva saeveski ASi Toftan peatselt lahkuv juht Tiit Kolk. "Suured ujuvad olukorrast välja, ära upuvad väikesed, peamiselt Eesti kapitalil põhinevad saeveskid."

Metsavarumisfirma ASi Lemeks juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul on metsatööstusega Eestis seotud umbes 45 000 inimest. "Löögi all on töökohad, mis asuvad just väljaspool Tallinna," lisas Külvik.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Andres Talijärve andmeil raiuti eelmisel, 2004./2005. aasta raiehooajal umbes 8 miljonit tihumeetrit ehk kolmandiku võrra vähem, kui näeb ette Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukava. "Hinnanguliselt kaks miljonit tihumeetrit ehk pool saepalgi vajadusest toodi eelmisel aastal peamiselt Venemaalt sisse," rääkis Talijärv ja lisas, et tänavu võib raiemaht veelgi väheneda.

Ühe olulise piiranguna nimetas Talijärv aasta tagasi kehtestatud korda, mille kohaselt tohib raiet teha erametsades, kus on kehtestatud metsamajandamise kava. "Hetkel on kava olemas 18 protsendil erametsamaast, seega 82 protsendil erametsamaal on majandustegevus blokeeritud," ütles Talijärv. Kodumaise toorme hankimist on oluliselt mõjutanud ka Natura alade laienemine ja ligi kolm aastat tagasi kehtestatud määrus, mis lubab raiuda vaid 100 aasta vanuseid mände ja 80 aasta vanuseid kuuski.

Võrumaal Sõmerpalu vallas tegutseva väikese saeveski ASi Järvere Karu põhiomaniku Elmar Rehe kinnitusel on nende tootmismaht toormepõua tõttu viimase kolme-nelja aasta jooksul vähenenud ligi poole võrra. Kui varem saagis firma 12 000-15 000 tihumeetrit männipalki, siis eelmisel aastal umbes 8000 tihumeetrit. "Poole vajaminevast toormest olen sunnitud ostma Venemaalt," rääkis Rehe.

Rehe sõnul saavad väikesed saeveskid kodumaist tooret osta peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) korraldatud oksjonitelt. "Oksjonitel müüakse aga vaid viiendik materjalist, ülejäänu läheb pikaajaliste lepingutega suurtele klientidele," kurtis Rehe.

Raplamaal Raikkülas tegutseva OÜ Pajo Saeveski omaniku Aivar Pajo sõnul ei suuda nendesugune väike firma RMK oksjonitel saepalgi eest maksta. "Toormega on tõsiseid probleeme, hangime saepalki vaid kohalikelt raiujatelt," lausus Pajo ja lisas, et ellu on lootust jääda vaid siis, kui ei aja mahtu taga, vaid rõhud toodangu kvaliteedile. Pajo Saeveski tootmismaht on paari aastaga vähenenud poole võrra. "Toodame praegu kuus umbes sada kuupmeetrit saematerjali," täpsustas Pajo.

RMK metsamajanduse osakonna turundusjuhi Ulvar Kaubi kinnitusel on välja kujunenud nii, et 80 protsenti metsamaterjalist saavad suured kliendid pikaajaliste lepingutega ning 20 protsenti müüakse oksjonitel. "Samas saavad ka suured saeveskid oma aastavajadusest meilt vaid 10-15 protsenti," rõhutas Kaubi, kelle sõnul püüavad nad tagada kõikidele klientidele, nii suurtele kui ka väikestele, koguse, millega nad võiksid arvestada ehk 10-15 protsenti aastavajadusest.

Kaubi nentis, et raiemahtude vähenemise tõttu on osa väikeste saeveskite tulevik üsna tume. "Ellu jäävad need, kes leiavad oma niši, näiteks keskenduvad järeltöötlemisele," ütles Kaubi. "Need väikesed saekaatrid, mis on seni panustanud peamiselt käsitööle, paljalt palgi saagimisega enam välja ei vea."

Lõuna-Eestis on praegu mitu raskustesse sattunud saeveskit. Nii näiteks on algatatud pankrotimenetlus Tartumaal Haagel asuva OÜ Hage Puit suhtes ja Võru linnas asuva OÜ Regor Puit makseraskustega tegeleb inkassofirma.

Kõik Eesti suuremad metsavarujad tunnistasid, et kuigi eelmisel aastal olid looduslikud tingimused metsavarumiseks igati soodsad, jäädi ometi alla 2004. aasta varumismahtudele.

Peamise põhjusena tõid metsavarujad välja riigi bürokraatia, mille tõttu on Eestis raiemaht pidevalt vähenenud. "Paberipuidu varumist pärssisid ka Skandinaavia metsi laastanud torm ja Soome tselluloositööstuse streik," ütles ASi Holmen Mets tegevjuht Tanel Tuuleveski. "Paberipuu hind kukkus ja metsaomanik ei kiirusta enne hinnatõusu metsamaterjali müügiga."

Eesti suurima metsavaruja ASi Stora Enso Mets metsandusjuhi Indrek Tusti andmeil langes siseturul puiduhange eelmisel aastal võrreldes 2004. aastaga kuni 15 protsenti. "Metsamajanduse analüütikud on välja toonud seose maade erastamise ja raiemahtude vahel - erastamise buumi ajal 90ndate aastate lõpus tõusis paariaastase nihkega ka raiemaht," rääkis Tust. "Nüüd on enamik maast erastatud ja raiemaht jääb ilmselt tükiks ajaks 7-8 miljoni tihumeetri peale." Tust lisas, et saetööstus on hakanud tasapisi olukorraga leppima ning otsib üha enam rakendust saematerjali järeltöötlemises.

Ainsa toormevarujana suurendas oma mahtu eelmisel aastal AS UPM-Kymmene Forest. "Me oleme ka kõige uuem varuja, mis alustas tegevust kaks ja pool aastat tagasi, ja seega mahu vähenemist eeldada ei saagi," selgitas UPM-Kymmene Foresti tegevjuht Aigar Kallas ja lisas, et maht on kasvanud eelkõige tänu hakkepuidule.

Kallase hinnangul on puidu nõudmine eri kaubagruppides erinev.

"Kui paberipuidu järele on nõudmine kaunis loid, siis saepalki ei jõua nii palju anda, kui vajatakse," lisas Kallas.

Eelmise aasta aprillis Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiul tuleroaks läinud saeveski asemele kerkib uus, kinnitas ASi Tarriks ainuomanik ja juhataja Riho Närep.

Närepi sõnul käivitub põlenud saeveski asemel selle aasta kevadel uus okaspuupalki saagiv saeveski. Liini, mille võimsus on kuni 5000 kuupmeetrit saematerjali kuus, ostis Närep eelmisel aastal Raplamaal Purilas seiskunud saeveskist. Reiu saeveski taaskäivitamine läheb Närepi andmeil maksma kuni 15 miljonit krooni.

Tooret taastatava saeveski jaoks hakkab Närep tooma Venemaalt. Ta on Venemaal, Pärnust 1800 kilomeetri kaugusel Severnaja Dvina lähedal rentinud 53 000 hektarit metsa. "Venemaa palki tasub isegi nii kaugelt tuua," räägib Närep. "Kuna saejäätmete, nagu näiteks koore ja hakke, hind kasvab, tasub töödelda saepalki, mille tihumeetri soetushind on veidi üle tuhande krooni." Eesti siseturul maksab okaspuupalgi tihumeeter 800-900 krooni.

Tarriks saeb praegu lehtpuud, sest selle saed jäid tulest puutumata. "Kardan, et kõige suuremaks probleemiks võib kujuneda hoopis tööjõud," lausus Närep."

Tosin aastat Pärnus endise Pärnu KEKi saeveskis okaspuupalki saaginud OÜ Pumex sulges toormepuuduse tõttu aasta tagasi tootmise ning müüs seadmed vanarauaks.

"Me ei suutnud suurte saeveskitega toormeturul võistelda, nad sõid meid välja," tunnistas Pumexi omanik Georgi Razumov. "Pidada paarkümmend inimest tööl ootuses, kas saame palki või mitte, oli mõttetu."

Razumovi kinnitusel polnud asi toorme hinnas, vaid selles, et kohalikelt varujatelt polnud võimalik piisavas koguses palki osta. "Kalkulatsioon näitas, et alla tuhande tihumeetri palki kuus ei tasu saagida," rääkis Razumov.

Razumov möönis, et tal oli oidu mitte venitada ja lõpetada saagimine õigel ajal. "Kellelegi võlgu ei jäänud," kinnitas Razumov. Tulevikus tahab ta jätkata metsatööstuses, näiteks hakata Venemaalt importima lehist.