Kui naerab Kruuda, nutavad piimatootjad

Kui naerab Oliver Kruuda ehk kui Eesti piimatööstused teenivad kasumit, siis on piimatootjad kahjumis. Teenivad viimased tulu, tulevad piimatöötlejad kuidagi ots-otsaga kokku. Kuigi üks ei saa läbi teiseta ja sisuliselt peaks olema tegemist partneritega, otsib emb-kumb pool teises süüdlast oma majanduslikule ebaedule ja püüab leida võimalusi, kuidas vastast tõmmata, kohkumata tagasi ka lubamatuist võtteist. Ja piimasõda muudkui kestab, nagu kirjutab tänane Äripäev.

Toimetuse meelest peavad ettevõtjad hoiduma kartellilepetest. Ja mitte üksi seepärast, et seadus seda ei luba, vaid seetõttu, et kõlvatud kokkulepped kahjustavad konkurentsi ja moonutavad turgu ehk lõppkokkuvõttes teevad kahju kokkuleplastele endile.

Novembris kirjutasime, kuidas piimatööstused peaaegu ühel ja samal ajal piima kokkuostuhindu langetasid. Sellal tunnistasid mitmed piimatöösturid, et omavahel on sektori probleeme arutatud, kuid seejuures pole keegi konkreetselt hindadest rääkinud. Äripäeva meelest oli siiski tegemist kartelliga.

Piimatöösturid tõrjusid meie kahtlustusi, osutades piimatootjate suunas, et kui kusagilt kartelli otsida, siis pigem tootjate poolelt - viimased olevat omavahel kokku leppinud, millise hinnaga nad on nõus töötlejaile piima müüma.

Töösturite väited meid ei veennud. Pigem viis see toimetuse tõdemuseni, et kogu sektoris käib pidev mäng üle vastaste peade. Piimaäri on ka üks väheseid, kus konkurentsiamet varem mitu korda kartellileppe on tuvastanud. Ka sügisel väitis amet, et jälgib ses äris toimuvat.

Võimalik, et uurimine veel kestab, sest tulemustest pole konkurentsiamet teada andnud. Ja ehk just seetõttu ongi tööstused taktikat vahetanud. Mullu ajakirjanduse ja konkurentsiameti tähelepanu alla sattununa ei õnnestunud neil piima kokkuostuhinda soovitud tasemele langetada ja nüüd proovivad nad - jälle üheaegselt - teistmoodi kavalusega: kehtestada toorpiimale kõrgemad nõuded, millest sõltub otseselt ka piima kokkuostuhind.

Tootjad Uno Altermann, Jaan Pajos ja Endel Mäesepp on nimetanud eelmist nõuete kergitamist hiilivaks hinnalangetamiseks. Selle tulemusena on nende sõnul piima kokkuostuhind langenud 14 senti liitrilt ja tööstused on suutnud kärpida tootjate tulusid 70 miljoni krooni võrra aastas (vt ÄP 23.11.2005).

Toimetus meenutab, et samal ajal tõusis piima kokkuostuhind pidevalt. Statistikaameti andmeil olid suuremad tootjad 2004. aastal esimest korda kasumis. Kasuminumbrid olid aga sama suured kui tootjaile tol aastal makstud eurotoetused. Suurenevad nõuded veel, on tootjad jälle miinustes.

Koomiline on see, et piimatööstuste tänaste probleemide arhitektiks oli Eesti suurim piimatöötleja ehk Tallinna Piimatööstus, kes kaks aastat tagasi otsustas järsult kokkuostuhinda tõsta. Nüüd otsitakse teiste tööstustega koostöös erinevaid nõkse, kuidas tollane hinnatõus tagasi pöörata. Ju lootis Tallinna Piimatööstus kaks aastat tagasi, et kokkuostuhinna tõusule järgneb ka piima kallinemine kauplustes. See aga ei meeldinud jaekaupmeestele ning seetõttu tuleb nüüd tööstustel asuda taas tootjaid pitsitama.

Autor: ÄP