Tõelisi meistreid saab koolitada vaid ajakohase tehnikaga

Kutseõppeasutusi rahastab riik haridus- ja teadusministeeriumi kaudu, kusjuures eraldatava summa suuruse üks peamisi kriteeriume on kooli hingekirjas olevate õpilaste arv. Nii moodustab näiteks Narva Kutseõppekeskuse aastaeelarve umbes 40 miljonit krooni, millest 10 miljonit on ette nähtud halduskuludeks, sh uute õppeotstarbeliste seadmete ostuks.

Narva Kutseõppekeskuse haldusdirektor Andres Mäesepp tõdeb, et kooli tehnoloogilise baasi ajakohastamiseks on mitmesuguseid finantseerimisallikaid, kuid peamiselt toimub see ikkagi projektipõhiselt eurofondide kaasabil. Kui projekt saab rohelise tee, kuulutab kool välja riigihanke seadme tarnija leidmiseks.

"Eelmisel aastal kulus koolil uute seadmete ostuks ligemale kümme miljonit krooni ja ka praegu on töös kümmekond projekti," räägib Mäesepp. "Olulisim neist on automaatika ja elektroonika õppehoone renoveerimine ja sisustamine, mille esimene 5500 ruutmeetri suurune sektsioon avab õpilastele uksed uue õppeaasta alguses."

Viimane suurem ost Narva Kutseõppekeskusse on tööstuslik keevitusrobot Motoman, mille tarnis koolile metallitöötlemisseadmete müügiga tegelev OÜ Ama-Prom. Kuigi maksetingimustes firma koolile mööndusi teha ei saa, osutus Ama-Promi hinnapakkumine konkureerivast pakkumisest siiski odavamaks. Sest olulises tööstusregioonis töötav seade, mida piirkonna ettevõttedki oma töötajate täiendõppeks kasutavad, teenib ka turunduse eesmärki ning sisendab lootust, et seadme headest külgedest aimu saavad firmad seda edaspidi oma tsehhidesse soetada ihkavad. Näiteks Narva Kutseõppekeskuse seadmeid kasutab töötajate koolitamiseks ligi poolsada ettevõtet.

Kuna kutsekoolidel on õigus õppetöö kõrval ka omatulu teenida, rakendatakse paljudes neist seadmeid ka tellimustööde täitmiseks. Nii teenib Narva Kutseõppekeskus sellisel moel eelarvesse umbes kuus miljonit krooni aastas. Samas märgib Andres Mäesepp, et tootmisteenuse osutamine pole koolile eesmärk omaette, sest seadme hinda sellega niikuinii tagasi ei teeni.

Võru Kutsehariduskeskusele läbi riigihanke võitmise Puma 240 CNC-treipingi tarninud OÜ Swedish Tool müügidirektor Peeter Sekavin ütleb, et riigihanke korras on tööstusseadmeid müüa tunduvalt keerulisem kui teha seda panga kaudu otse firmadele, sest paberimajandust on palju rohkem.

"Meil on neid pabereid siin selle müügiga seoses ikka hunnikute viisi kogunenud," iseloomustab Sekavin, kelle sõnul on ka kutsekoolide maksetingimused ettevõtete omast erinevad. Kui firma tasub seadme eest tavaliselt osamaksetena 10+75+15 protsenti, siis koolide maksed laekuvad müüjale sõltuvalt haridusasutuse eelarvesse tulevast rahast.

Võru Kutsehariduskeskuse projektijuht Kai Laanemaa märgib, et läinud reedel kohale jõudnud uus arvutijuhtimisega treipink on alles kooli tehnoloogilise baasi ajakohastamise algus. "Meie arengukava näeb ette tõusta Lõuna-Eesti keskseks õppeasutuseks metalli- ja puidutöö valdkonnas ning selleks on kavas kogu meie tehnoloogiline baas uuendada," selgitab Laanemaa. Nii peaks märtsis Võru Kutsehariduskeskusesse jõudma vastse mehhatroonika laboratooriumi tehniline sisseseade.

Kai Laanemaa sõnul soetatakse uut tehnikat projektipõhilselt, kusjuures oma osa seadmete maksumusest jääb ka kooli kanda. Näiteks üle 1,2 miljoni krooni maksva CNC-treipingi hinnast tasub kool 25%, lõviosa kogu projekti kuludest kannab Phare CBC 2002 programm.

Andres Mäesepp peab väga oluliseks, et tehnilisi erialasid õpetava kutsekooli tehnoloogiline baas oleks tasemel ja käiks ajaga sammu.

"Kutseõppeasutus ei saa õpetada noori amortiseerunud masinatel, mis selleks ajaks, kui kooli lõpetaja näiteks tehasesse tööle jõuab, on juba ajast kaugele maha jäänud," möönab Mäesepp.

Lisaks gümnaasiumijärgsele kutseõppele ja täiskasvanute täiendkoolitusele teostab Võru Kutsehariduskeskus ka Põlva ja Parksepa koolide õpilastele eelkutseõpet, abistamaks neil endale meelepärane ja sobiv eriala leida.

AS Viru Keemia Grupi avalike suhete juht Elina Kink leiab, et parim võimalus leida ettevõttesse uusi töötajaid on aktiivne koostöö kutseõppeasutustega. Viru Keemia Grupp plaanib ka hakata maksma järjest rohkem stipendiume TTÜ Virumaa kolledžis läinud aasta septembris avatud kütuste tehnoloogia eriala tudengitele. Aastas saaks 10 000-15 000 krooni suurust stipendiumit viis õppurit.

"Soovime noori stipendiumide kaudu toetada ja lõpetajate hulgast oma ettevõttele uusi töötajaid saada," märgib Kink.

ASi Narva Elektrijaamad personaliosakonna juhataja Valentina Koval kinnitab, et ettevõtte koostöö Narva Kutseõppekeskusega toimib hästi, kuigi koolitust saab seal vaid üksikutel elektritehnika ja energeetika erialadel.

Elektrijaamas kasutatakse aastas rohkem kui paarisada praktikanti, kes peale lõpetamist ka tööle võetakse, sest Kovali sõnul saab nende heale erialasele väljaõppele kindel olla.

Kutsekoolide, eriti just tehnilisi erialasid õpetavate haridusasutuste tehniline tase pole kiita, samas on ajakohaste seadmetega praktiseerimise võimalus õppe kvaliteedi seisukohalt ülioluline.

Kuigi koolide endi eelarveraha ja ka Euroopa Liidu toetusraha on uute õppevahendite soetamisel tõhusaks abiks, pole need allikad kaugeltki ammendamatud. Kuna heade meistrite koolitamisest sõltuvad otseselt meie tööstusettevõtete arenguvõimalused, peaksid ka ettevõtted ise koolide ajakohase sisseseadega varustamisele õla alla panema.

Säärane koostöö toimib näiteks üsna edukalt Soomes, kus ülikallite, isegi üle miljoni euro maksvate tööstusseadmete ostu kutseõppeasutustesse toetavad kohalikud tööandjad, kes vastutasuks koolist kvaliteetse erialase väljaõppega spetsialiste saavad. Sellisel puhul on seadmete ostu finantseerida aidanud firmadel ka eesõigus oma töötajaid kutsekooli täiendõppele suunata.

Teine lahendus ettevõtte kvalifitseeritud töötajatega kindlustamiseks on stipendiumide maksmine ja õpilastega juba nende kooli astudes lepingute sõlmimine. Selline lähenemine annab ühelt poolt noortele kindluse tuleviku ees, teisalt tagab firmadele vajaliku tööjõu ka tulevikus.

Meilgi on selles vallas esimesed, kuigi arglikud näited olemas. Ilmselt pole valdav osa Eesti tööstusettevõtetest siiski veel valmis kolm aastat ootama (ja selle alla raha kinni panema), kuni noor kutsekooli läbib ja on valmis firmasse tööle asuma.

Tegutseda tasuks selles suunas aga ka Eestis, sest koolipingis hästi haritud spetsialist tuleb ettevõttele igal juhul odavam, kui neid ise oma kulu ja kirjadega välja õpetama hakata.

Aasta tagasi valmis haridus- ja teadusministeeriumis Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008, mis sätestab, et kvaliteetne kutseharidus peab olema efektiivne, kõikidele kättesaadav ja konkurentsivõimeline.

Olulisena iga haridustaseme ja -liigi juures märgib arengukava ka koostööd riigi, omavalitsuste, tööandjate ja töövõtjate vahel.

Põhiharidust omandavad õpilased võivad saada kutseõppeasutuse juures kutsealast eelkoolitust.

Kutsekeskharidust võib omandama asuda nii pärast põhikooli kui ka peale gümnaasiumi lõpetamist. Põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamine kestab vähemalt kolm aastat. Gümnaasiumijärgne kutseõpe kestab 1-2,5 aastat.

Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid mõnes kõrgkoolis, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid.