Traktori võimekus sõltub töötatud tundidest

Kuigi järjest rohkem ilmub Eestimaa põldudele tuliuusi, kuni neli miljonit krooni maksvaid traktoreid, on meie põllumeeste seas veel vähemalt selle kümnendi lõpuni ka kasutatud traktorite järelturg enam kui kindel.

Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimise osakonna vanemteadur Ilmar Karjane märgib, et kui raha on piisavalt, pole üldse mõtet pruugitud traktorit osta.

"Üldjuhul on põllumeestel vaba raha napilt, mis sunnibki vanu masinaid ostma," nendib Karjane. "Saksamaal tehtud uuringu põhjal on kõige kasulikum osta 2-5 aastat töötanud traktor. Sel juhul tuleb traktor peaaegu poole odavamalt kätte kui uus, st ostetavat masinaressurssi töötundides tuleb kulutatud raha kohta kõige enam."

Ilmar Karjane soovitab pruugitud traktori ostu eel välja selgitada, kui palju samalaadne uus masin maksab, ja siis võrrelda seda summaga, mida küsitakse pruugitud traktori eest. Müüjate küsitud hindade vahel võivad olla väga suured käärid, hoiatab Karjane.

Kui juba kasutatud traktori ostmiseks läheb, on üldiselt kindlam soetada Eestis töötanud masin, sest siis on selle varasem käekäik paremini jälgitav. Põllumajandustehnika müügiga tegeleva ASi A. Tammel juhataja Indrek Tammel peab kasutatud traktori ostmisel oluliseks, et uuel omanikul oleks võimalik masina ajalugu tuvastada.

"Selleks peaks traktoriga kaasas käima hoolduse aruanne, kus on kirjas, palju masin on töötanud ja millist hooldust sellele on tehtud," selgitab Tammel. "Üks hinna mõjutaja on muidugi traktori vanus, ent sellest olulisem on see, millise intensiivsusega traktor on töötanud, sest ühe omaniku käes võib traktor olla aastas töötanud vaid paarsada tundi, teise juures aga on masin käigus kuni 2500 töötundi aastas."

Mootori töötundide arvu näidik on traktoritel olemas. Vanematel mudelitel on see mehhaaniline ja seda on suhteliselt lihtne edasi-tagasi kerida. Uute digitaalsete näidikute puhul on võimalus näitu omatahtsi muuta nullilähedane.

Paljud firmad teevad hoolduse käigus vahetatud detailidele märke, milliste töötundide juures osa on vahetatud. Näiteks õli- või kütusefiltrite juurest tasub selliseid märkeid kindlasti otsida. Oluline on jälgida, kas olemasolevad põllutööriistad sobivad soetatava traktoriga, kas masinal on õhk- või õlipidurid, mitu paari on hüdroväljundeid, kas konksud klapivad haagistega.

Lisaks soovitab Indrek Tammel enne ostu konsulteerida konkreetse traktorimargi maaletoojaga, kas või selleks, et teada saada, kas sellist traktorit hiljem ka Eestis remontida saab.

Otsustamine, kas soetada kasutatud või tuliuus traktor sõltub paljuski töökoormusest, mis masinatele eeldatavasti langeb.

Kui masinat kasutatakse n-ö hobi korras vaid mõnisada tundi aastas, siis on vähemalt majanduslikult suhteliselt mõttetu osta täiesti uus traktor.

Üldjuhul ostetakse põllutehnika liisingu või mõnda muud tüüpi pangalaenuga ning selle omanik eeldab, et masin ennast liisingu- või laenuperioodi vältel ka tagasi teenib.

Võib eeldada, et suuremad agrofirmad, kellel on harida juba paarsada ja enam hektarit põldu, ei saa endale üldjuhul kasutatud traktorite ostmist lubada. Seda ainuüksi juba selle pärast, et varem teadmata aja töös olnud masin ei peaks intensiivse kasutamise korral sageli isegi oma hinna tagasiteenimise aega vastu.

Lisaks on suurtel põllumajandustootjatel ka lahedamalt käes võimalusi uue tehnika soetamise kasuks otsustada. Samas võib targalt valitud kasutatud masin väiketalunikku veel pikki aastaid väga edukalt teenida.

"Ma küll ei tea ühtegi fakti, aga eks ilmselt ikka võib olla ka selliseid suuremaid põllumajandusfirmasid, kes kasutatud traktoreid on ostnud," ütleb OÜ Järva PM tegevjuht Tauno Heil. "Meie pole seda siiski kunagi teinud sellel lihtsal põhjusel, et peame ennast juba natuke liiga suureks ettevõtteks, et kasutatud tehnikaga jännata."

Umbes 30 miljoni krooni suuruse aastakäibega OÜ Järva PM on oma arengus jõudnud pigem niikaugele, et eeloleval kevadel üks liisinguaja ära teeninud traktor uue vastu vahetada.

Kui põllutöömasinate hinda mõjutavad suuresti kasutamistingimused, mis maaoludes on piirkonniti väga erinevad, siis traktori puhul määravad hinna eelkõige lisaseadmed.

Autode eriseadmed maksavad keskmiselt 25% sõiduki enda väärtusest. Traktoril võivad sellised lisaseadmed nagu esihüdraulika ja jõusiirdevõll, kompressor, kliimaseade, laiad rehvid ning topeltrattad maksta enam kui pruugitud traktor ise. Sellepärast on väga raske traktori koguväärtust hinnata.

Uuringud on näidanud, et ostjale on kõige kasulikum soetada kaks kuni viis aastat töötanud traktor. Analüüside käigus saadud traktorite müügihinna korrapärasused kehtivad siiski ainult heas korras masinate kohta, millega saab kohe tööle minna ning mis vastavad liiklusohutuse nõuetele.

Kasutusjäljed ja kulumisilmingud peavad vastama antud väljalaskeaasta masinatele. Kandvatel konstruktsiooniosadel ei tohiks olla murdumisest või rebenemisest tingitud deformatsioone. Juhtimisseadmed, esi- ja tagasild, pidurid ning rehvid peavad vastama eeskirjadele ja kasutamisnõuetele ning olema kasutamise käigus töökindlad.

Kui pruugitud masinal on mingi puudus, tuleb müüjal kindlasti arvestada mahahindlusega, kusjuures ostjal on täielik õigus seda ka nõuda. Teisalt tuleb hinna juures arvesse võtta ka teostatud remonti, mis vaieldamatult tõstab kogu masina väärtust, näiteks uute seadmete, lisavarustuse või rehvide olemasolu.

Kui vana traktori müüjal jääb kaup seisma ja tal tuleb laokulusid kanda, on ta sunnitud tegema hinnasoodustusi. Välismaal kehtib see esmajoones tagarataste veoga ja mugavusteta kabiiniga traktorite kohta.