Tallinn teavitab elanikke kemikaaliohust

Esmaspäeval potsatas tallinlaste postkastidesse voldik "Kuidas ennast kaitsta kemikaali ohu korral". Voldiku tiraaž on 100 000. Klantsitud tugeval kriitpaberil ohuvoldiku tellis linn Harjumaa päästeteenistuselt. Tegemist on projektiga, mille eesmärk on korraldada tallinlaste alarmeerimist. Ohupiirkondade väljaselgitamine, alarmsüsteemide väljaehitamine ja voldikud läksid maksma 300 000 krooni.

Voldikus on Tallinna kaart ning nimekiri 16 kõige ohtlikumast ettevõttest, mis võivad linlasi mürgitada kloori, ammoniaagi, propaani, tolueeni või siis kütusega. Nagu näiteks Tallinna Vesi, Tallinna Külmhoone logistikakeskus ja jäätisevabrik, samuti Balbiino ning kalatööstused ja kaubajaamad. Kaardil on sõõridega tähistatud ka ohuala raadius, mille järgi iga linlane saab hinnata oma elukoha ohtlikkust.

Veel saab voldikust teada, et tegelikult on Tallinnas üle 150 ohtliku ettevõtte, mis käitlevad ohtlikke kemikaale. Kõik kaardile ei mahtunud, kuid väljatoodud 16 kujutavad suurõnnetuse korral endast otsest ohtu elanike elule ja tervisele, isegi siis kui inimene ei asu selle ettevõtte territooriumil.

Julgustavana peaks mõjuma teadmine, et linn paigutab neile ettevõtetele sireenid, mis kemikaaliõnnetuse korral huilgama hakkavad ja linlasi varjuma kutsuvad. Häire korral kõlab minut aega sireeni huilet, pool minutit on vaikus ja siis veel minut aega sireeni. Mõne aja pärast signaali korratakse. Tegevusjuhises on öeldud, et kodanik, kes kuuleb sireeni ja viibib väljas, peaks võtma liikudes suuna risti tuulega ning ohualast võimalikult kaugele minema. Seejärel minema siseruumidesse ning sulgema kõik uksed ja aknad, tuulutusavad ja ventilatsiooni lõõrid. Seejärel sisse lülitama raadio Vikerraadio lainele ning igaks juhuks ka teleri Eesti Televisiooni kanalile. Voldik manitseb, et niisama ei tasuks telefoni kasutada, küll aga tuleks ohust naabritele märku anda, sest võib-olla ei juhtunud nad sireeni kuulma. Juhendis on kirjas, kuidas eristada õhku paiskunud ammoniaaki, kloori või siis propaani. Ohu möödumisest teatab samuti alarm, lühikeste huiletega, mille vahel minutilised pausid.

Tallinna kommunaalameti hooldusosakonnajuhataja Tarmo Sule sõnul peavad kõik Tallinna elanikud olema teadlikud neid ümbritsevatest ohtudest ja tegutsemisest võimaliku ohu korral.

"Paljudes Euroopa pealinnades kasutatakse kodanikukaitse süsteemi tõhususe põhihinnet, mis iseloomustab, kui palju on elanikud teadlikud ümbritsevatest ohtudest," selgitas Sulg.

Tema sõnul võtab sireenide paigaldamine aega ja märtsi alguses veel proovisireene ei kostu. Poole aasta pärast, ennustas ta. Ka ei lähe sireenid linnale midagi maksma, sest need on päästeametil juba olemas.

Alarmsüsteemid paigaldanud ja voldikut teabega varustanud Harjumaa päästeteenistuse kriisireguleerimise osakonna juhataja Marek Danilsoni sõnul loodavad päästjad, et sireene ei tule siiski kunagi häireolukorras kasutada.