Skandaalihimus ei tohiks fakte unustada

Möödunud neljapäeval sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Äripäevas ühe riigiasutuse kohta tavatult palju leheruumi - PRIA päralt olid kolm esimest lehekülge, lisaks juhtkiri koos karikatuuriga, teemaks vesiviljelustoetuste jagamine ja nende kasutamine. Müts maha ajakirjaniku ees, kes on loo tegemiseks tõsist vaeva näinud. Olles ka ise ajakirjanikuna töötanud, tean, et oma silm on kuningas. Siiski ei saa alati panna võrdusmärki kulutatud aja ja saavutatud tulemuse vahele.

Kõigepealt - arusaamatuks jääb taotlejate lahterdamine professionaalseteks kalakasvatajateks, turismi edendajateks ja alustajateks ning järeldus, justkui vaid veerand toetussummadest läheks "õigesse" kohta. Lähtuvalt põllumajandusministri määrusest võivad toetust taotleda nii vesiviljelusega tegelevad kui sellega alustada soovivad ettevõtjad. See, et taotleja tegeleb ka turismi või mõne muu majandusharuga, pole iseenesest takistus vesiviljelustoetuse taotlemisel. Küll aga ei ole lubatud toetusraha kulutada turismiobjektide arendamisele.

Imestama paneb piltide kasutamine loo juures ning ajakirjaniku tehtud hinnavõrdlus tiikide rajamise osas. PRIA-le esitatud hinnapakkumiste põhjal ilmneb, et vähitiikide rajamisel tehakse 20-30 erinevat tööd. Loodan, et kogenud ajakirjanik ei arva, et vaid ruutmeetreid ja kroone kõrvutades saab adekvaatse võrdluse.

Kui reporteri tasemel on teatud mööndustega faktivead vabandatavad, siis end Eesti juhtivaks majandusväljaandeks nimetava ajalehe juhtkirjas need seda ei ole. Juhtkiri esitab hulgaliselt ebatõest infot ehk maakeeli valet. Faktid nagu "PRIA on laiali jaganud 41,7 miljonit krooni peene nimega euroabi" ja "2004. ja 2005. aastal 19 taotlejale välja makstud rahast suurem osa on läinud petiste nuumamiseks" ei vasta tõele. Tegelikult on nende summade puhul tegemist heakskiidetud toetussummadega ehk summadega, mis makstakse taotlejatele välja alles siis, kui kontrollimise käigus selgub, et toetustingimusi pole rikutud. Loo ilmumise ajaks on tehtud väljamakseid 19,6 mln krooni ulatuses.

Muu hulgas on juhtkirjas ära märgitud ka põllumajandustoetuste tagasinõudmine neilt talunikelt, kes küsisid põllu- ja karjamaa pähe toetust võpsikutele. Kõlbmatud massiivid tegid kindlaks PRIA inspektorid.

Peame siiski ka endale pisut tuhka pähe raputama ja tunnistama, et PRIA-l on olnud probleeme mõningate taotlejate kontrollimisega. Möödunud aastal esitati meile kokku üle 60 000 toetustaotluse, millest rahuldati üle 57 000 ning kõigi nende kontrollimine ei ole just lihtne ülesanne.

Siiski ei saa kuidagi nõustuda Äripäeva süüdistusega, mille järgi PRIA jaoks on oluline, et vaid paberil oleks kõik korras. Toetuste taotlemise eeltingimus on tõesti paberimajanduse korrektsus, kuid kontrolli teostatakse ka objektidel. Kõigepealt eelkontroll, siis investeeringute kontroll ja pärast objekti valmimist viie aasta jooksul veel ka pisteline järelkontroll. PRIA tegevust kontrollivad omakorda nii rahandusministeerium kui Euroopa Komisjoni audiitorid.

Lõpetuseks toon veel ühe lõigu Äripäeva juhtkirjast, mis esitab väga julge spekulatsiooni: "Eelmisel aastal jagas PRIA kõiksugusteks toetusteks kokku 1,7 miljardit krooni. Kui kõnealuse toetusega paralleeli tõmmata, siis võiks oletada, et Eesti riik kinkis mullu umbes 1,2 miljardit nahaalsetele põllumeestele." Kui nüüd panna samale skaalale ka Äripäeva juhtkiri, kus esitatud kümnekonnast faktist olid kolm täiesti valed ning lisada veel kaheldava väärtusega spekulatsioonid ja üldistused, siis jäägu igaühe otsustada, kuhu ja kuidas tõmmata paralleele juhtkirja ja lehe kogumahu vahel.

Autor: Taavi Linnamäe