Baltika tippudel miljonid ootel

Rikkamaks saaksid nad juhul, kui nad optsiooniprogrammi raames saadud aktsiad kohe maha müüks. Baltika vahetusvõlakirju märkis kolme aasta eest 29 Baltika juhtivtöötajat, mõni neist on siiski vahepeal töölt lahkunud.

Kõige suurema portsu aktsiaid on optsiooniprogrammide vahendusel saanud Baltika juht Meelis Milder. Aktsiate müümisel teeniks Milder hetke turuhinda arvestades ligi 10 miljonit krooni. "Mul on hea meel, et firma väärtus on kiiresti kasvanud ja optsiooniprogramm on olnud edukas," kommenteeris Milder.

Mitmekordseteks miljonärideks saaksid kohe ka juhatuse kuuluvad Boriss Loifenfeld, Maire Milder ja Ülle Järv. Loifenfeld teeniks 3,9, Maire Milder 3,05 ja Järv 1,8 miljonit krooni.

Ka ligi 20 Baltika üksuste juhti on märkinud optsioone. Kui arvestada, et teised töötajad on optsioone märkinud enam-vähem võrdselt, saavad nad rikkamaks poole miljoni krooni võrra.

Baltika võlakirju oli õigus saada ka kontserni välisüksuste juhtivtöötajatel, et neidki paremini tööle motiveerida. "Minu arvates on optsiooniprogrammid Baltikas hästi töötanud ja juhtkonna arvates jätkame nendega ka edaspidi. Otsuse langetavad aga lõpuks ikkagi aktsionärid," ütles Milder, kelle sõnul on optsioonid motivatsiooniprogrammi üks osa. "Ma arvan, et pikas perspektiivis on siiski huvitav, arendav ja väljakutsuv töö ning sõbralik töökeskkond need asjad, mis inimesi tööl kinni hoiavad," ütles Milder.

5,5 miljoni krooni eest on Baltika optsioone märkinud ka endised Baltika töötajad ning ettevõttega mitte seotud isikud ja äriühingud.

Baltika finantsjuhi Ülle Järve sõnul jääb pärast tänavu esimesel mail lõppevat C-vahetusvõlakirjade programmi järele veel D-võlakirjade programm, milles pakutakse kokku 200 000 optsiooni. Nende realiseerimisperiood on 1. juulist 30. detsembrini. Ka selle optsiooniprogrammi raames oleks töötajatel suure tõenäosusega võimalus saada rikkamaks kümnete miljonite kroonide võrra.

"D-vahetusvõlakirjade osas saan ütelda vaid enda eest: kavatsen aktsiateks ümber vahetada maksimumi," ütles Meelis Milder.

Eile teatas Baltika börsile, et on otsustanud suurendada firma aktsiakapitali võimaldamaks vahetusvõlakirjade omanikele nende aktsiaostuõigust realiseerida.

Baltika lasi välja 192 000 uut aktsiat ja vahetab need C-võlakirjade vastu.

Firma aktsiakapital suureneb selle tõttu 1,92 miljoni krooni võrra ja jõuab üle 60 miljoni krooni.

Võlakirja vahetamisel aktsia vastu tuleb tasuda 36,57 krooni iga aktsia eest. C-vahetusvõlakirja programmi raames kujunes ühe aktsia väljaostuhinnaks 37,57 krooni. Emiteeritavad aktsiad annavad õiguse dividendidele alates sellest aastast.

Eks sõltub sellest, mis taotlusega võlakirjaomanikud aktsiaid märgivad - kas selleks, et kohe maha müüa, või selleks, et neid hoida.

Ma arvan, et suur osa juhtkonnast on pikaajalise nägemusega, vaevalt, et nad kohe müüma tormavad. Hinnale see ilmselt mingit survet ei avalda. Pealegi, kuna võlakirjaomanikud saavad aktsiad välja osta 36,57 krooniga, siis väga palju raha sinna alla ei pea panema, mistõttu ka müüjaid ei peaks palju olema.

Tegelikult need, kes tahtsid müüa, müüsid oma võlakirjad juba varem maha. Baltika vahetusvõlakirjadega sai kaubelda enne, kui aktsiate märkimisaeg kätte jõudis.